Eesti tervishoiukulud ühe inimese kohta olid eelmisel aastal 943 eurot, millest avaliku sektori osa moodustas 703 eurot ja leibkondade osa 225 eurot, selgub Tervise Arengu Instituudi esialgesest analüüsist.
Tervishoiukulud on aastaga kasvanud
Aastaga suurenesid ühe inimese tervishoiukulud kümme protsenti, avaliku sektori kulud seitse ja leibkondade tervishoiukulud 20 protsenti.
Teenuste järgi vaadeldes on suurenenud leibkondade kulutused statsionaarsele õendus-hooldusteenusele ja ravimitele. Avaliku sektori kulutused on suurenenud haiglaravile ja ambulatoorsele eriarstiabile ning vähenenud meditsiinilistele kestvuskaupadele. Inimesed ise kulutavad üha enam ravimitele – 21 protsenti kuludest tehakse retsepti- ja 16 protsenti käsimüügiravimitele. Kulud hooldusravile suurenesid leibkonnakuludes 13 protsendini.
Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse kogutoodangust oli 2014. aastal 6,2 protsenti, mis on kasvanud võrreldes eelnenud aastaga – 2013. aastal oli see 6 protsenti, kuid kõrgeimat, 2009. aasta taset (6,6 protsenti) pole veel saavutatud, selgub Tervise Arengu Instituudi statistikast.
Rahastamise järgi oli kesk- ja kohalike omavalitsuste osatähtsus tervishoiukuludest 10 protsenti, Eesti Haigekassa osa moodustas 65 protsenti ja leibkondade osa 24 protsenti. Võrreldes aasta varasemaga on leibkondade kulutuste osatähtsus tervishoiukuludes suurenenud kahe protsendipunkti võrra. 2013. aastal oli jaotus vastavalt 11 protsenti, 66 protsenti ja 22 protsenti.
2014. aasta tervishoiukulude täpsem analüüs valmib Tervise Arengu Instituudil detsembri lõpuks.
Alates 2013. aasta andmetest kogutakse ja esitatakse tervishoiukulusid OECD, WHO ja Eurostati ühise metoodika, SHA2011 järgi. Statistikatabelites on uuendatud ka aastate 2012–2013 arvutused. Uue metoodika järgi esitatakse tervishoiukulude summad ilma kapitalikuludeta, lisatabelid kapitalikuludest avaldatakse detsembris.