Meditsiiniõde keskendub patsiendi toimetulekule

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: 60+
Copy
Eesti Pereõdede Ühingu hinnangul on kunagistest arsti abilisest nüüdseks saanud iseseisvad spetsialistid.
Eesti Pereõdede Ühingu hinnangul on kunagistest arsti abilisest nüüdseks saanud iseseisvad spetsialistid. Foto: SCANPIX

Eesti Õdede Liidu presidendi Ester Öpiku sõnul erinevad õendusdiagnoos ja arstlik diagnoos terviseprobleemi määratluse poolest. Kui arstlik diagnoos keskendub haigusele ja ravi määramisele, siis õendusdiagnoos keskendub patsiendi toimetulekule.

„Vajadusel võtab õendusdiagnoos arvesse ka patsiendi ja tema lähedaste arvamuse ‒ kuidas koostöös tervenemisele kaasa aidata ja parima tulemuseni jõuda,“ ütles Õdede Liidu president Ester Öpik.

Ester Õpik lisas, et tervishoiukõrgkoolid õpetavad tulevasi õdesid õendusdiagnoose määrama, kuid nende rakendamise võimalused tervishoiuasutustest on ebaühtlased.

„Üheselt mõistetavad õendusdiagnoosid aitavad kaasa õenduse arengule ning koostööle tervishoiuasutuste sees ning rahvusvahelisel tasandil. Õendusvaldkonna standardite kehtestamisest võidavad kõik – arstidel on rohkem aega tegeleda konkreetsete raviküsimustega, samuti suureneb patsientide teadlikkus õenduse võimalustest ning patsiendi ja õe vaheline koostöö. Ühtne arusaam õendusdiagnoosidest aitab kaasa patsiendi heaolule ja tervenemisele, mis ongi tänase õenduse keskmes,“ ütles Ester Öpik.

14.–15. oktoobrini Tallinna Tervishoiukõrgkoolis korraldatud esimesel Eesti õendusdiagnooside konverentsil arutasid üheksa riigi õed ühtsete õendusdiagnooside õpetamise ja rakendamise võimaluste üle. 170 õde Eestist, Lätist, Soomest, Türgist, Portugalist, Belgiast, Kreekast, Prantsusmaalt ja Ühendkuningriigist jagasid kogemusi nii õendusdiagnooside õpetamise kui ka rakendamise alal. Eraldi ettekanded olid pühendatud intensiivravi ja valuga seotud diagnoosidele ning noorte depressiooni diagnoosidele.

Õendusdiagnoose hakkas esimesena määrama Põhja-Ameerika Õdede Assotsiatsioon (North American Nursing Diagnosis Association – NANDA) 1970ndatel aastatel, tänaseks on ülemaailmseks kasvanud organisatsioon NANDA International määratlenud üle 200 tõenduspõhise diagnoosi.

Euroopa Parlament ja Nõukogu on õendusdiagnoosid määratlenud oma 2013. aasta direktiiviga, mille kohaselt on õel pädevus iseseisvalt diagnoosida ja rakendada õendusabi patsientide ravimisel.

Tagasi üles