Avokaado ja baklažaan – vähem tuntud köögiviljad

Baklažaan.

FOTO: PantherMedia / Scanpix

Tutvustan täna kahte vähem tuntud ­köögivilja, ­mõlemaid on aasta ringi toidu­kauplusest saada. Kahel kuju poolest sarnasel viljal, millest ­avokaado on küll tunduvalt väiksem, on veel üks ühine omadus: mõlema ­lõikepind ­tumeneb õhu käes väga ­kiiresti.

Baklažaan on efektse välimusega. See pikliku kujuga mustjaslilla värvusega vili on umbes 25 sentimeetri pikkune. Ka vilja koor ja sees olevad väiksed seemned on söödavad. Baklažaan sisaldab rohkelt südamele vajalikku kaaliumi, veidi A- ja C-vitamiini, kokku saame vaid 24 kcal energiat. Baklažaan on ka kergesti seeditav.

Baklažaani valides ei tasu eelistada väga suurt vilja, see võib mõrkjas olla. Väiksema vilja eeliseks on seegi, et seemned on väiksemad ega häiri söömisel. Korralik värske vili on kõva, pehme või laiguline on juba vana. Koju tuues ei tasu baklažaani pikalt säilitada ja kui see on vajalik, siis tasuks seda külmas hoida.

Baklažaan tuleb lahti lõigata alles vahetult enne kuumtöötlemist, sest vili tumeneb õhuga kokkupuutel väga kiiresti. Kuumtöödeldult meenutab baklažaan maitselt seent. Baklažaane sobib küpsetada täidetult, panna supi või ühepajatoidu sisse, hakklihatoitudesse, pitsa või piruka peale. Viiludeks lõigatult sobib seda ka eelnevalt jahusse kastetult praadida.

Avokaado on pirnikujuline krobelise koorega puuvili, mida võiks pidada rohkem köögiviljaks. Avokaado pole magus ega hapu, vaid hoopis mage ja õlirohke. Vilja sees on suur kõva seeme. Koore värvuse poolest on nii rohelisi kui ka pruune sorte. Pruuni avokaadot peetakse maitsvamaks ja kreemjamaks.

Avokaado sisaldab kasulikke rasv­happeid, lahustuvaid ja lahustumatuid ­kiudaineid, vitamiine B1–B6, E, K, C. Avokaados on kaks korda rohkem kaaliumi kui banaanis, vähesel määral magneesiumi, fosforit ja kaltsiumi. Avokaado sisaldab ka luteiini, mis kaitseb silmi ja artereid.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles