Saksamaa seenior peab paljude probleemidega rinda pistma

Landsbergis elav 60aastane Monika Rossmann (fotol vasakul) ja Köningsbrunnis elav 73aastane Gerda Harisch mõnulevad Augsburgi raekoja platsil Eberi kohvikus kohvi juues ja juttu ajades päikese käes. Mõlemad tunnistavad, et nende pension on üsna väike. Eriti arvestades seda, kui kalliks on kõik läinud, näiteks kommunaalmaksed. „Minu mehel on väga hea pension. Kui seda poleks, oleksime me väga hädas,” tunnistab Monika Rossmann. „Mina jäin pärast abiellumist lastega koju ning läksin alles 42aastaselt õppima ja seejärel tööle. Vaid 8 aastat töötanuna saan väga väikest pensioni.” Gerda Harisch ütleb, et kuigi ta mees on juba paar aastat surnud, siis Saksamaa seaduste järgi saab ta mehe pensioni edasi. Tänu sellele saab ta ka paremini hakkama. Kuuldes, et Eesti keskmine pension jääb 300–400 euro vahele, ei suuda naised seda uskuda. „Seda on kindlasti liiga vähe,” leiab Rossmann. Sõbrannad arvavad, et Saksamaal pakutakse pensionäridele päris palju tegevusi. Näiteks kirikutes on seenioride pärastlõunad, kus saab kohvi juua ja teistega juttu ajada või pakutakse välja ühiseid jalutuskäike. „Meie kohtume omavahel ja teeme aiatöid,” lausub Gerda Harisch. „Korra nädalas sõidame Münchenisse, kus meie sõbrannad elavad.” Königsbrunnis uues Mühle kohvikus kohtuvad nad tihti, vähemalt paar korda nädalas, kuid sõidavad vahel ka Augsburgi. Foto: Kristiina Vaarik

Kui manada silme ette pilt Saksamaa pensionärist, näeme maitsekalt riietatud hallipäist prouat või härrat, kes parajasti puhkusereisil olles keskendunult giidi juttu kuulab või mõnes uhkes kohvikus kohvi ja koogi taga sõpradega juttu ajab. Kas selline kujutluspilt ka tõele vastab või leidub neilgi muresid?

Kuigi Saksamaa pension on Eestis saadavast üldjuhul kõrgem, ei jätku sellest mitte alati äraelamiseks, eriti juhul, kui naine on pärast laste sündi ülejäänud eluks koduperenaiseks jäänud. Aina enam pensionäre vajab riigilt sotsiaalabi või peab pensionist hoolimata osalise või täisajaga tööl käima. See tendents aina kasvab.

Näiteks 2013. aasta lõpu statistika järgi töötas vähemalt osalise koormusega 830 000 üle 65aastast inimest. See on 36 000 inimest rohkem kui aasta varem ja lausa 270 000 rohkem kui kümme aastat tagasi. Seejuures olid neist 137 000 vanemad kui 74 eluaastat.

Tänu neile numbritele, mis näitavad, et väljateenitud vanaduspuhkuse asemel peavad Saksamaa eakad tööl käima, hoiatavad sotsiaalorganisatsioonid samas aina kasvava vanadusvaesuse eest. Vahe väga väikest pensioni saavate ja hästikindlustatud inimeste vahel aina kasvab. Augsburgi ülikooli professor Burkhard Heer ütles ajalehele „Augsburger Allgemeine”, et kui näiteks pereisa teenib kuus 1600 eurot ja maksab 40 aastat makse, jääb tema pension 700–800 euro vahele, mis Saksamaal tähendab praktiliselt vaesuspiiri. Tulevikku investeerimisel soovitab professor osta kinnisvara ja investeerida aktsiatesse. Vähemalt nii on tema tuleviku kindlustamise ette võtnud. Inimestele, kel on madal sissetulek, soovitab ta abielluda. „Ühe inimese leibkonnale on 800 eurot pensioni liiga vähe, aga kahekesi hoitakse kokku palju kulusid, näiteks kasutatakse vaid ühte pesumasinat ja hoitakse üüri pealt kokku. Soovitan abielluda kellegagi, kes suure tõenäosusega ka vanaduses veel meeldib. See langetab vaesusriski juba päris tugevalt.”

Vähese palgaga väike pension

Professor Heer lisas, et sakslastel, kes saavad kätte vähem kui 2000 eurot või on mõned aastad töötu seisuses, on väga tõenäoline, et pensionile minnes tuleb väike tööots lisaks leida. Privaatpensionidesse professor eriti ei usu, sest inflatsioonile lisanduvad käitlemiskulud ja lõpuks saadav summa on tihti suhteliselt väike.

Et paljudes linnades valitseb korteripõud, kuid samas elavad üksikud eakad suurtes korterites, käis IC Bau juhataja Robert Feiger välja idee, et riik võiks maksta 5000 eurot kolimistoetust sel juhul, kui eakas kolib väiksemasse korterisse.

Statistikaamet toetab ideed arvudega. Nimelt elavad üksikud vanurid keskmiselt 78,4 ruutmeetri suuruses korteris, samas kui noor abielupaar ühe lapsega peab inimese kohta 30,2 ruutmeetriga leppima. Sellele ideele leidus siiski palju vastaseid. Nimelt on paljudes linnades, näiteks Kölnis, vajaka eriti soodsatest ühe- ja kahetoalistest korteritest. Teisalt on just vanale inimesele olulised korteriga seotud mälestused ja neid selle paigaga siduv sõprade ja tuttavate seltskond.

Hooldekodud pole ideaalsed

Paljud sakslased elavad oma elu lõpus hooldekodus, sest lapsed käivad tööl ega saa vanemate eest hoolitseda või on olnud selline valik vajalik mõne haiguse tõttu. Kuigi võiks arvata, et Saksamaal on kõik hästi, võib ajalehtedest tihti lugeda kurtmist hooldekodude kohta. Kuigi hooldekodus elamise tasu on väga kõrge, ­sõltudes hooldekodust ja vanainimese haigustest või liikumisvõimest, ei ole paljud lähedased sealsete teenustega rahul. Kuu aega vanadekodus maksab keskmiselt 1500–2500 euro vahel. Hooldajad kurdavad samas madala palga üle ja tihti räägitakse, et pakutava palga eest on keeruline nii rasket tööd tegevaid hooldajaid leida.