Suitsusaun on püha paik

Et suitsusaunal pole korstnat, väljub suits uste ning aknapragude kaudu.

FOTO: Sten Mahov

Võrumaal Haanja vallas asuva Mooska talu ­perenaine Eda Veeroja teab, et suitsusaun on püha paik. „Sa ei lähe lihtsalt sauna juurde ega hakka seda kütma, vaid ­teretad teda ning räägid, miks ja kellele sauna teed.”

Kui mõne teistsuguse sauna töölepanemiseks piisab paarist nupuvajutusest mobiiltelefonil, siis suitsusaunaga nii lihtsalt läbi ei saa. Kui sauna on pool päeva köetud, pole mõtet sinna vaid korraks sisse vupsata, vaid protseduure tasub mõnuga nautida.

Vana-Võromaa suitsusaunade koostöökogu liige, Võrumaal Haanja vallas asuva Mooska talu perenaine Eda Veeroja on suitsusaunatraditsiooni elus hoidmisega väga pikka aega tegelenud.

Teiste laialt kasutatavate saunadega võrreldes puudub suitsusaunal korsten ning suits levib küttekoldest seda ümbritsevasse ruumi. Sauna kütmiseks ning hilisemaks suitsu väljasaamiseks tuleb uksed ning aknapraod lahti hoida.

Eda Veeroja sõnul tuleb enne kerisele tule alla tegemist pesukausid välja viia, vastasel juhul saavad need kütmise ajal nõgiseks, ka põrandad ning lavad tuleks korda teha. „Tavaliselt paneme eelmisel õhtul puud ahju valmis, toome vee sauna. See tuleb tiigist. Muidu võiks sauna tuua ka allikavett, näiteks väga rituaalse sauna tarvis peaks tooma vett seitsmest allikast,” avaldab Mooska talu perenaine.

Suitsusauna kütke lepapuudega

Parim puu sauna kütmiseks on lepp. Seda kahel põhjusel: see on hästi kättesaadav ja lepasuits on puhas, sest ei sisalda tõrva. „Lepa kütteväärtus on mõistlik. Väga hea puu on ka saar või tamm, aga neil on kõrge kütteväärtus. Et suitsusaunal pole korstnat, jääb soe õhk ruumi ringlema ja seetõttu võib saun ka põlema minna. Seega ei saa suitsusauna kõrge kütteväärtusega puudega kütta,” kirjeldab Eda Veeroja.

Ükski suitsusaun ei ole teisega sarnane. Sellepärast võib kütmine võtta ühel rohkem ning teisel vähem aega. Kui väiksemal saunal piisab neljast tunnist, siis suurema suitsusauna kütmine võib isegi kuni kaheksa tundi aega võtta. See tähendab, et korraliku sauna tegemiseks kulub peaaegu terve päev. Iseenesestmõistetavalt ei saa sauna kuumaks ühe ahjutäie puudega. Sütt tuleb pidevalt segada ning alatasa uusi puid lisada.

Ka korralik tõmme on tähtis ja sellepärast jäetakse kütmise ajal saunauksed ning aknapragu ehk räpna auk lahti. Vihtlemiseks sobivas saunas on kuumust 70–90 kraadi, ravisaunas veelgi vähem.

Pärast mitmetunnist kütmist tuleb lahtiste uste ning akendega saun kuni pooleteiseks tunniks seisma jätta, et vingugaas ruumidest välja tuulduks. Kui saun on tuuldunud, visatakse veel üks leil, mida nimetatakse karmu leiliks. „Selle eesmärk on välja ajada tolmu- või nõoosakesed, mis saunas ringlevad,” selgitab ­Veeroja ning lisab, et seejärel rohkem puid ahju enam panna ei tohi. „Kui saunas ei ole enam kibedat või mõru maitset, on see valmis. Kui sauna minnes hakkab silmadel kibe, siis on see kas valesti köetud või on liiga vara sauna mindud ja saunal tuleb veel tuulduda lasta ning uuesti ja õigesti kütta.”

Nii nagu algas kerisele tule alla tegemine, algab ka saunaminek traditsioonilise teretamisega, räägitakse, kes tuli ning miks tuldi.

Ärge hakake kerisele leili uhama

Saunalavale minnes ei tasu hakata kohe mehemoodi leili viskama. „Saunalised võiksid enne lasta kehal rahulikult üles soojeneda, mitte kohe kerisele leili uhada. Paljud aga sageli just nii teevad. Sel moel tekitatakse oma kehale tugev šokk. Niiskust võib tasapisi lisada, aga mitte selle mõttega, et kaaslane varakult saunast välja ajada või võistelda, kes esimesena jooksu pistab,” jutustab Veeroja.

Tagasi üles