Igal aastal registreeritakse umbes 300 pea- ja kaelapiirkonna kasvaja esmasjuhtu. Enim esmasjuhte on vanuses 60–69.
Enim haigestub pea- ja kaelapiirkonna kasvajatesse 60–69aastaseid inimesi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2012. aastal registreeriti Eestis 59 kõrivähi ja 149 suuõõne ja neeluvähijuhtu. Kõikidest pahaloomulistest kasvajatest Eestis moodustavad pea- ja kaelakasvajad meestel 7 protsenti ja naistel 3 protsenti.
12. oktoobril alanud vähinädala eesmärk on teadvustada Eesti inimestele, millised vähkkasvajad pea- ja kaelapiirkonnas esinevad, mida inimene ise saab nende vältimiseks teha ning millisel juhul tuleks perearsti poole pöörduda või oma lähedasi sinna suunata.
Pea- ja kaelapiirkonna kasvajate gruppi kuuluvad huule, suukoopa, ninaõõne, nina kõrvalkoobaste, ninaneelu, suuneelu, alaneelu, kõri ja süljenäärmete kasvajad.
Eestis ja teistes Euroopa riikides on probleemiks haigete hiline pöördumine arsti vastuvõtule. Varases staadiumis avastatud vähkkasvaja ravitulemus on üldjuhul edukas: patsiende 5 aasta elumus küünib 80–90 protsendini. Levinud kasvajate puhul on elumus vaid 40 protsenti. Seega on väga oluline inimestel endil pöörata tähelepanu varajastele haiguse tunnustele ning kindlasti riskitegurite vähendamisele.
Vähiliidu teatel on kasvajate varajased sümptomid vähemärgatavad: limaskestadel võib esineda mitteparanevaid haavandeid või koevohandeid. Haigel võib tekkida häälemuutus, neelamis- või hingamishäired, valud söömisel. Kasvaja leviku korral tekivad suurenenud lümfisõlmed kaelale.
Valdavalt on tegemist pea- ja kaela lamerakkvähiga, mis on maailmas esinemissageduselt kuues pahaloomuline kasvaja. Euroopas diagnoositakse ligi 150 000 pea- ja kaelakasvajate esmasjuhtu ning 70 000 vähisurma aastas.
Riskifaktoritest on kõige olulisemad suitsetamine ja alkoholi tarbimine, eriti nende koostoime. Alates 1980ndate aastate lõpust täheldati Ameerika Ühendriikides kõri-, alaneelu-, ja suukoopavähi haigestumuse langust, samal ajal kasvas haigestumus suuneeluvähki, mille põhjuseks osutus inimese papilloomiviirus – HPV.
Epidemioloogilised uuringud näitavad arenenud riikides HPVga seotud suuneeluvähi esinemissageduse tõusu. HPV põhjustatud suuneelu vähk avaldub umbes 10 aastat noorematel haigetel, enamjaolt on haigus juba avastamisel levinud kaela lümfisõlmedesse, ent ravivastus ja haiguse prognoos on neil haigetel paremad kui teistel sama staadiumiga suuneeluvähi haigetel.
Pea- ja kaela piirkonna vähi raviks rakendatakse eelkõige kirurgilist ja kiiritusravi, vajadusel ka keemiaravi või eeltoodud raviviiside kombinatsioone. Ravi on keeruline ja mitmeid spetsialiste kaasav ning seetõttu tehatakse seda vaid vastavates kompetentsikeskustes. Sageli vajavad patsiendid ravijärgset taastus- ja toetusravi.