Veel eelmise aasta lõpus töötas kolme tütre ema Siiri Antsmäe Tallinnas Tõnismäel oma edukas audiitoribüroos. Tema pisike tütar oli pidevalt haige. Paar korda kuus kirjutatud antibiootikumikuuride tulemusel hakkas kaheaastase lapse nahk kooruma.
Kalendris olid nädalast nädalasse arstide vastuvõtud, kuid abi ei saanud. Pere otsustas, et Siiri jätab tasuva töö ja karjääri ning jääb koju. „Kui ma enne olin üle keskmise sissetulekuga inimene, siis kukkumine oli päris karm. Ravimid haukasid eelarvest suure tüki ja ega toitki odav ole,” räägib Siiri.
Vähese sissetulekuga inimene vaatab maailma hoopis teise pilguga. „Varem läksin töölt koju minnes selvehallist läbi, nägin enda ümber rikkaid ja ilusaid ning hästi hoolitsetud inimesi, kelle ostukorvid olid kaupa täis. Nüüd käin toidupoes hoopis teisel ajal ja näen enda ümber teistsuguseid inimesi.”
Ühel hetkel tekkis Siiril mõte teha toidutalumatuse ja allergiaga hädas inimestele e-pood. Seda ennekõike jaekaubanduses saadaolevate gluteeni- ja laktoosivabade toiduainete kõrge hinna pärast. „Mul on tuttavaid, kes töötavad jaekaubanduses, ja neid, kes toiduaineid Eestisse vahendavad. Seeläbi tean, kui suur on hinnalisa, mille tarbija peab kinni maksma.”
Kõik kaubad ühest kohast
Idee hakkas kooruma ka põhimõttest, et toit oleks mitmekülgne, suuremate valikuvõimalustega, ühest kohast kergesti kättesaadav ja muidugi odavam kui kaupluses. „Ma ei tea, milline on olukord teistes Eesti väikelinnades, Raplas on küll Selver, aga sealne valik on ahtake – üks-kaks karbikest ja sisuliselt sortimenti, mille vahel valida, pole. Aga sööma peab iga päev, ka toidutalumatusega. Rapla inimesed käivad näiteks Tallinnas toitu ostmas,” kirjeldab Siiri.
„Tallinnaski tuleb käia erinevates ketipoodides, et kogu vajaminev kätte saada, sest igal poel on oma valik, oma brändid ja koostööpartnerid. Sellist võimalust, et kõrvuti on näiteks erinevad jahud ning ostja saab võrrelda nii hinda kui kaalu, pole olemas. Ka võimaluste paljusus oli üks põhjus, miks e-poe mõte veelgi arenes.”
