R, 2.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lugeja küsib, jurist vastab

60+
Lugeja küsib, jurist vastab
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: www.shutterstock.com

Töötan suures kaubanduskeskuses ühes boksis klienditeenindajana ja olen tavaliselt tööl üksinda järjest 11 tundi. Kuna keskus on avatud kogu päeva, siis ei ole mul võimalik kasutada pikemaid puhkepause. Lubatud on teha 5–10minutine paus tualetis käimiseks ja seda ka soovitatavalt mitte tippajal ja 20minutine paus einestamiseks. Tekkinud on probleem rendileandjaga, kes ei luba boksi sulgeda.

Vastab Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi.

Vaatamata sellele, et töö tegemise koht asub rendipinnal, allute te neile tööalastele korraldustele, mille annab tööandja, kellega olete sõlminud töölepingu.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 12 lg 1 kohustab tööandjat tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise igas tööga seotud olukorras. TTOS § 14 lg 5 p 1 kohaselt on töötajal õigus nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi. Seega peate sellest probleemist teavitama oma tööandjat, kes vastutab töötaja tervise säilimise eest töökeskkonnas. Tööandja peab tööaja korraldamisel kaaluma, kuidas saavutada kõige parem ja efektiivsem tööprotsess töötaja huve kahjustamata.

Tööandjal on kohustus anda töötajale 30minutiline vaheaeg vähemalt kuuetunnise töötamise järel. Tavapäraselt ei ole tööpäevasisene vaheaeg tööaeg ega kuulu tasustamisele. Tööpäevasisese vaheaja võib lugeda tööajaks, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

Lisaks sellele peab TTOS § 9 lg 3¹ kohaselt tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheajad suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise (näiteks terve tööpäev istuvas asendis või seistes) või monotoonse töö puhul.

Töötaja tervise säilimise huvidest lähtuvalt on oluline, et tööandja võimaldaks regulaarselt tööpäevasiseste vaheaegade kasutamise, mitte ainult võimalusel, kui kliente ei ole. Puhkepauside andmise sagedus ja kestus tuleks välja selgitada koos töötajatega läbiviidava riskianalüüsi käigus.

Tööpäevasisesed vaheajad peavad kirjas olema töökorralduse reeglites või tööajakavas ning tööandjal on kohustus töötajat nendest teavitada (TLS § 5 lg 1 p 11).

Kui tööandja ütleb töölepingu üles töölepingu seaduse § 88 lg 1 alusel (näiteks töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul) ja etteteatamistähtaega ei järgita, kas siis töötajal on õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel?

Vastab Tööinspektsiooni töösuhete nõustamistalituse juhataja Anni Raigna.

Töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 alusel on tööandjal õigus tööleping üles öelda TLS § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaegu järgides. Etteteatamistähtaja võib erandlikel juhtudel jätta järgimata, kui tööandjalt ei saa mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni või kokkulepitud tähtaja saabumiseni (TLS § 97 lg 3). Tööandjal tuleb kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades kaaluda, kas töösuhte erakorraline ülesütlemine kohese lõppemisega on õigustatud või olukorda hinnates oleks mõistlik järgida mõnepäevast või -nädalast etteteatamisaega.

Kui üldreeglina on tööandjal kohustus etteteatamistähtaega järgida ja maksta selle mittejärgimisel töötajale hüvitist (TLS § 100 lg 5), siis antud näite puhul see ei kohaldu. Seda sellepärast, et kui seadus lubab tööandjal etteteatamistähtaja järgimata jätta, ei ole tegemist vähem etteteatatud ajaga, mille eest peaks töötajale hüvitist maksma.

TLS § 100 lg 5 alusel tuleb hüvitist maksta vaid nendel juhtudel, kui etteteatamistähtaja järgimine oli seadusest tulenevalt nõutud, nt koondamine (TLS § 89), lepingu korraline ülesütlemine töötaja poolt (TLS § 85 lg 1), lepingu ülesütlemine katseajal (TLS § 86 lg 1).

Tunnen juba tööpäeva keskel ülekoormusest väsimust. Kas ja kui palju peab tööandja võimaldama mulle töös puhkepause?

Vastab Tööinspektsiooni töökeskkonna nõustamise osakonna konsultant Mari-Liis Ivask.

Töölepingu seaduse § 47 lg 2 alusel on tööandjal kohustus korraldada tööd selliselt, et töötajale oleks tagatud iga 6 tunni töötamise kohta vähemalt 30minutiline vaheaeg puhkamiseks ja einestamiseks. Antud vaheaeg on tööpäevasisene, kuid seda ei arvestata üldjuhul tööaja hulka. See tähendab, et näiteks kaheksa tundi päevas töötades peab olema töötajale võimaldatud vähemalt üks 30minutiline tööpäevasisene vaheaeg, mis teeb tööpäeva kestuseks kokku 8,5 tundi.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 9 lg 31 peab suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul tööandja võimaldama ka tööpäeva või töövahetuse jooksul tööaja hulka arvatavad vaheaegu. Kuna töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid vaheaegu loetakse tööaja hulka, siis sõltumata vaheaegade arvust ja kestusajast tööpäeva pikkus ei muutu. Nende vaheaegade eesmärk on anda töötajale võimalus tööst lühiajaliselt puhata ja taastuda. Oluline on vältida nii füüsilist kui vaimset ülekoormust, et säilitada töötaja töövõimet ning hoida ära tööga seotud haigestumisi.

Vaheaegade andmisel peab tööandja lähtuma töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest, millest selgub, kas tööprotsessi käigus mõjutab töötaja tervist mõni eeltoodud ohutegur, mis tingib vajaduse tööaja hulka arvatavate vaheaegade võimaldamiseks. Vaheaegade hulk ja kestus on enamasti küll tööandja määrata, kuid see peab olema kooskõlas töötaja võimete ning töökeskkonna ohutegurite kokkupuute määraga. Erandina on õigusaktidega määratletud puhkepauside kestus kuvariga töötamisel – puhkepauside kestusaeg peab moodustama vähemalt 10 protsenti kuvariga töötamise ajast.

Kirjeldatud vaheaegu ei tohi teineteisega segamini ajada. Kui töötaja töötab näiteks 8tunnises vahetuses, tehes püsti seistes füüsiliselt koormavat tööd, peab tööandja võimaldama nii töölepingu seadusest tuleneva vaheaja puhkamiseks ja einestamiseks kui ka töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevad lisavaheajad lühiajaliseks puhkamiseks ja taastumiseks. Lisavaheaegu peab võimaldama ka näiteks sundasendi tõttu istuva töö puhul, suure vaimse koormuse – näiteks väga intensiivse töö või pideva suhtlemisega seotud töö puhul ja rutiini vältimiseks monotoonse töö puhul.

Kui leiate töötajana, et töö on teie jaoks koormavam kui tööandja on seda hinnanud ning vajate töös lisavaheaegu puhkamiseks ja taastumiseks, siis andke selle kohta tööandjale tagasisidet. Tööandjale on töötaja tagasiside oluline infoallikas, et vaadata üle töökorraldus ja seda vajadusel muuta.

Märksõnad
Tagasi üles