Kui arstijärjekord on pikk, aga tervis ei kannata oodata

Pilt on illustratiivne. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Neile, kes tahavad kiiresti oma tervisehädas selgusele jõuda või pole pärast perearsti juures käimist abi saanud, on sageli ainsaks võimaluseks tasulised terviseuuringud.

Kui inimesel kusagilt valutab, ei kannata ta oodata, millal arsti vastuvõtule pääseb. Tahaks ju teada, mis viga on, järsku hakkan kohe surema. Siis võib üles otsida mõne Eesti ravispaa ja uurida, milliseid tasulisi raviteenuseid see pakub.

„Helistatakse meie raviletti, sest tuntakse end halvasti, aga ei saada aru, miks,” kirjeldab Pärnu Taastusravikeskuse „Viikingi” peaarst Anne Kallit. „Teenindaja küsitleb, mida helistaja tunneb, ja paneb talle samal päeval või paari päeva pärast arsti vastuvõtule aja kinni.”

Veresoonte- ja südamehaigused

„Ei jõua enam. Süda taob sees. Ärkad hommikupoole ööd üles, sest südame piirkonnas on valud või lõhub pea valutada. Sama võib olla raske pingutuse tagajärjel,” loetleb Kallit sümptomeid, mil kardioloogi juurde tuleks pöörduda.

Kalliti jutu järgi alustab arst sel juhul vererõhu, veresuhkru, kolesterooli ja tri-glütseriidide uurimisest. Järgneb EKG ehk südamekardiogramm. Olenevalt sümptomitest võidakse teha koormusega EKG, ehhokardiograafia, Doppler-uuring, Holter-monitooring või mõni muu põhjalikum uuring.

Koormuskardiogrammil lisatakse patsiendile arsti järelevalve all veloergomeetril tõusvas joones koormusi kuni väsimuseni või südamehäirete tekkimiseni. Sellega saab diagnoosida mitmeid südamehaigusi, eeskätt südame isheemiatõbe, mis on üks sagedasemaid surma põhjusi.

Ehhokardiograafia on südameuuring ultraheli abil. See võimaldab jälgida südame tööd sonograafi ekraanil: vaadelda südameklappide ehitust ja hinnata nende funktsiooni, mõõta südamelihaste paksust, hinnata südame töövõimet, selgitada põletiku tunnuseid ja infarkti läbipõdemist.

Doppler-uuring on veresoonte ultraheliuuring, mis näitab veresoonte läbitavust, verevoolu kiirust ning trombe jäsemete arterites ja veenides, samuti unearterites. „Viikingi” kardioloog Maie Kapak soovitab veresoonteuuringu teha kindlasti näiteks siis, kui jalad on külmad ja üle 50 meetri puhkamata käia ei saa.

Holter-monitooringuga jälgitakse ööpäeva läbi südametööd. Seda tehakse rinnale kleebitavate elektroodide ja tikutoosisuuruse salvestava aparaadi abil, mis on kerge ja riietuse all nähtamatu. Uuringut soovitatakse, kui patsiendil on sagedane teadvusekaotus, teadvuse hämardumine, tasakaaluhäired, pearinglus, südamepekslemine, ebamugavustunne rinnus, nõrkus ja/või higistamine, et leida südame rütmi muutumise põhjus.

Samamoodi on „Viikingis” võimalik ööpäeva läbi vererõhku mõõta. Selleks pannakse inimese käsivarrele mansett ja kinnitatakse tema vööle väike aparaat, mis mõõdab vererõhku päeval iga poole tunni ja öösel iga tunni järel. Nähes, millal, kui kaua ja kui palju vererõhk normist kõrgem on, saab otsustada vererõhutablettide võtmise vajalikkuse üle.

Meeste eesnäärmeprobleemid

„Mehed jätavad end väga hooletusse. Kui uriinikaar jääb madalaks, on midagi juba viga. Samuti tasuks eesnäärmeprobleeme kahtlustada, kui uriini tuleb vähe või on sage ja öine urineerimine. Kui alkoholi võtta, jääb kusi täitsa kinni,” kirjeldab Kallit eesnäärmehaiguste sümptomeid.

Kalliti sõnul minnakse sel juhul sageli sonograafiauuringule, kuid alustada võib ka näpuotsa verest võetavast PSA-kiirtestist, mis on tunduvalt lihtsam ja odavam. PSA-kiirtestiga saab välja selgitada prostataspetsiifilise antigeeni tõusu ning hinnata edasiste uuringute ja ravi vajadust.

Sonograafiga on võimalik teha siseorganite uuringuid, et leida neeru- ja sapikive, uurida maksa ja kõhunäärme ehitust, eesnäärme suurenemist, siseorganite kasvajaid jne.