Lugeja arvab

Postkast

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Meie küla eided on üle kõige. Neisse võib lausa armuda!

Harri Jaaku, Kolga-Jaani vald, Viljandimaa

Seekordses numbris oli tore lugu, kus anti ideid kodus väiksema või suurema remondi tegemiseks – mõned nipid ja pilt jälle uus. Samuti oli tore meeldetuletus, kuidas inimene ise end päti tegude eest veidigi kaitsta saab, kui tahab. Alati on hea lugeda tegusate inimeste tegemistest maal, sest „Kuni su küla veel elab ...” ei ole niisama lausekõlks. On tore võtta kasutusele mõni uus (vana) retsept ja jälle ära proovida. Ja keeta moosi, nagu tegid seda meie vanaemad. Raske ja mõttetu on teha pingerida loetust, kiidusõnu ütleks iga artikli kohta. Mu meelest on ajakiri kokku pandud väga huvitavalt ja mitmekesiselt – peaks olema lugemist nii nooremale kui vanemale kui 60.

Tiiu, Harjumaa

Elu võib olla ka nagu Ameerika film. Palju oleneb sellest, kuidas ja mida on mäletada, oluliseks pidada. Üksindustundest võib alguse saada mingi uus tegevus või rada. Meelde on jäänud kirjamehe arvamus, et igavustundega tuleb õppida elama, kasvõi oma mälestuste, kogemuste, heade soovituste kirjapanekuga. Sama kinnitab ka Catharina Ingelman-Sundbergi kirjutis „Väljakutsed hoiavad noorena”. Teistele jälle mõnus lugemine või loodusega sina peal olemine. Eluküpsete inimeste kirjutatul on suurem mõte sees, sealt leiab äratundmisrõõmu. Seekord leidsin lehest head lugemist ka punakaspruunist liblikast kaelal, mis hoiab töös meie keha. Oli muudki mõnusat ja huvipakkuvat. 60+ erineb muust ajakirjandusest ja meediast üldse hea tooni, kirjutiste tõsiseltvõetavuse ja päevapoliitikast vaba ajalehe või ajakirjana. Ajalehti ei saa just tõsiselt võtta, tundub ajaviitekirjandusena ja suuresti nagu ühe vitsaga löödud.

Laine, Pärnu

Linnud on pesakastist väljas ja linnupoegadel ülikoolgi seljataga. Minu aeg on väga kiire. Lõunasöögi saan valmis 12ks. Abikaasa ei pea väljaskäimisest midagi. Tema ütleb, et toas on ka hea olla. Tema loeb lehti ja raamatuid, vaatab aknast välja, telekaski aitab igavust peletada. Minu päev jääb aga lühikeseks. Üks tuttav palub, et aitaksin tal sahtleid inventeerida, sest ise ei näe hästi, teine kutsub oma aedvilja vaatama, kooliõde palub külla, et vaataksin, kui palju ja ilusaid roose tal õitseb. Siis heliseb telefon ja kutsutakse maale marju ja õunu korjama. Lapselaps palub abi. Sõbrannad ookeani taga ootavad kirju. Peale selle igasugu suveüritused, suleklubi, luuletused, sünnipäevad. Pensionäri elu on väga kiire. Ärgem ihalegem pensionile jäämist, töötades on tasu ka suurem. Rõõmsat aega!

Urve Mai, Pärnu

Seekordses numbris meeldis ja pani muhelema peatoimetaja veerg. Kas tasub pikalt peas kedrata kellegi halba käitumist või ütlemist. See viib ainult une ja teeb meele mõruks. Halvasti käituvad inimesed on omamoodi õnnetud, kes ei oska oma tunnetega hakkama saada. Tuleb olla tugevam, targem, mitte võtta teise pahameelt enda hinge. Tuleb osata end hoida ja kaitsta halva eest. Ma ei lase tema halba endasse, ma hoolin endast! Kui selle hoiakuga elada, ongi kergem.

Tiiu, Lääne-Virumaa

Ajakiri 60+ on seenioridele vajalik ajakiri, kus on mitmekesist nõuannet ja ka üht-teist tervise kohta. Augustikuu algul sattusin Viljandi haiglasse äkilise terviserikke tõttu, kus viibisin neli päeva. Haigla infolauast sain 60+ ajakirja ja haigla infokirja „Kõnetaja”. Tahangi tänada ajakirja kaudu kirurgiaosakonna palatiarsti Jaan Kõivu ja kogu osakonna personali hea ravi ning hooliva hoolitsuse eest. Augustikuu numbris on kõik vajalik ja õpetlik. Aitäh tegijatele!

Elle Tobreluts, Tartu

Kätte on jõudmas saagikoristusaeg, tuleb panna purki, mida aiast ja metsast saada on. Tahan anda ühe soovituse, mis küll pole päris minu oma. Aastakümneid tagasi jagas Eesti Televisioonis häid nõuandeid Lilian Kosenkranius. Tema soovitas korjata pihlakamarju. 3 liitrit marju panna ööpäevaks külma vette, siis kurnata. Keeta veest ja 1 kilost suhkrust siirup. Marjad panna siirupisse ja kuumutada umbes 15 minutit. Marjad peavad jääma terveks. Kuumalt panna purki. Tarbida võib ka kohe, 2–3 teelusikatäit päevas. Siis pole talvel apteeki asja, pole ei köha ega nohu. Mina panen sedasama imerohtu ka salatitesse. Lisan, et pihlakas on tõesti tervisepomm. Proovige, te ei kahetse!

Elvi, Pärnumaa

Katsuge nii elada, et andestamist ja andeks palumist vaja poleks. Kui keegi vale sõna ütleb, tuleb see kohe ära lahendada ja asi selgeks teha. Muudmoodi pole lihtne. Maailmas on probleeme oh kui palju. Nagu pole võimalik enam kristallvaasi kokku kleepida, nii ei saa ka halvasti öeldud sõnu tagasi võtta. Olgem üksteise vastu sõbralikumad!

Urve-Mai Männik, Pärnu

Väga meeldivad doktor Haldja lood, olenemata teemast. Väga palju on lapsena kogetut, kuid samapalju ka nagu uut, mis talletunud ajusoppi ja nüüd ennast meelde tuletab. Ka seekordne lugu –  mädakuu august – on ju ammu kuuldud. Seekordne kinnitus on positiivne. Meeldis ka „Inimese keha hoiab töös punakaspruun liblikas”. Väga õpetlik! Samuti lugu „Kuidas oma vara ilusal suveajal sulide eest kaitsta?”

Mare Rosen

Virisemine ei anna midagi head. Parem on omaealistega kokku saades vestelda huvitavatest sündmustest, mis kunagi aset leidsid. Veel parem rääkida mõnd lõbusat lugu, mis tuju rõõmsaks teeb. Niisiis parim lugu oligi samal põhinev artikkel.

Sale Mitt, Kilingi-Nõmme, Pärnumaa

Tagasi üles