Patsiendid: Eestis puudub vähihaigete meeste toetamise süsteem

Eestis haigestub vähiregistri andmetel igal aastal eesnäärmevähki üle tuhande mehe. Foto: SCANPIX

Eesnäärmevähk on Eestis meestel enim diagnoositud kasvaja. Eesnäärmevähi infopäeval moodustati Eestis esimene eesnäärmevähi patsiendiorganisatsioon, mille eestvedajate sõnul tuleks haiguse ennetus- ja teavitustööd palju aktiivsemalt teha.

„Eesnäärmevähi diagnoosi on Eestis ametlikult saanud umbes 10 000 meest. Kuna haigus kulgeb ilma sümptomiteta, põeb seda endale teadmata ilmselt mitu korda rohkem mehi,“ rääkis eesnäärmevähi patsiendiorganisatsiooni eestvedaja Kalev Lehtla, kes sai eesnäärmevähidiagnoosi juba 11 aastat tagasi.

Seetõttu ongi tähtis ennetus- ja teavitustöö, mis julgustaks keskealisi mehi arsti poole pöörduma regulaarselt ka siis, kui välised ilmingud puuduvad. „Selle tõsiasja süsteemne meeldetuletamine aitaks tõenäoliselt päästa sadade meeste elusid. Paraku pole Eestis ühtset süsteemi, mis selle vastutuse enda peale võtaks.“

Kalev Lehtlat ajendas patsiendiorganisatsiooni looma ka halb isiklik kogemus. „11 aastat tagasi vähidiagnoosist teada saades selgus, et mul ei olegi oma murega kuhugi pöörduda, et ma justkui ei kuuluks ühtegi Eestis olemasoleva tugiorganisatsiooni sihtgruppi,“ sõnas Kalev Lehtla. „Loomulikult olin rääkinud arstidega ja nemad teevad oma tööd parimal võimalikul viisil. Kuid mul polnud võimalik saada inimlikku selgitust, tuge ja abi.“

Lehtla märgib, et Eestis on küll mitmed naiste vähihaigustele suunatud organisatsioonid, kes tegelevad aktiivselt näiteks rinnavähi- ja emakakaelavähiga. „Eesnäärmevähi patsiendina tunnen, et mehed on jäänud täielikult tahaplaanile.“

„Maailmas on selle haiguse kohta tohutult palju infot. Peetakse diskusioone eesnäärmevähi ja üldse meeste tervise teemal, kuid Eestis see praktiliselt puudub,“ märkis Kalev Lehtla. „Organisatsiooni eesmärk ongi tõmmata rohkem tähelepanu mitte üksnes eesnäärmevähile, vaid meese tervisele laiemalt. Organisatsiooni loomisel lähtume eelkõige Euroopa katuseorganisatsiooni Uomo põhimõtetest. Arstide igapäevane töö on haiguste ravimine. Miks ei võiks Eestis olla inimeste organisatsiooni, kes nende tegevust toetab?“ küsis Lehtla.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog Helis Pokkeri sõnul on patsiendiorganisatsioon sisuliselt patsiendi hääl, mis aitab probleemsetele kohtadele tähelepanu juhtida. „Paljusid haiguste vältel ette tulevaid küsimusi ja probleeme võiksid patsiendid lisaks raviarstile ka omavahel arutada. See pakub lisatuge nii haigele kui tema lähedastele. Patsiendile on kindlasti oluline, et ta ei ole üksi,“ rääkis dr Helis Pokker.

„Läbi patsientide ühenduste on võimalik paremini organiseerida ka patsiendile ja lähededastele suunatud meditsiinilist ja ka mittemeditsiinilist koolitust ning nõustamist. Patsiendiorganisatsioonid on sageli kaasatud ka nii öelda kolmanda osapoolena uute ravimeetodite rakendamise ja kättesaadavuse protsessi.“

Eesnäärmevähi infopäev toimus Euroopa Uroloogide Assotsiatsiooni üleskutsel üleeuroopalise uroloogianädala raames.