Mäluhäired, testament ja lemmikloom

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: 60+
Copy
Ajakiri 60+
Ajakiri 60+ Foto: Repro

See, et mälu hakkab vanaduse kasvades vimkasid viskama, pole ilmselt kellelegi uudis. Aastatega läheb meeldejätmine aeglasemaks ja võime asju mällu talletada nõrgeneb. Oma osa on haigustel ja traumadel, ka ravimitel. Üks noor pere on väga mures vanaema pärast, kes paar aastat tagasi insuldi sai. Memm küll taastus, aga jälg insuldist jäi. Ta ei mäleta, kas juba võttis rohtu või mitte. Kord tukastas ta ühel suveõhtul väga pikalt ja talle tundus, et on juba hommik, sest seieritega kell ju ei näita, kas päev algas või juba lõpeb. Valge on ühtmoodi. Ja seetõttu võttis memm topeltkoguse ravimeid. Mida mäluhäiretega kalli lähedase aitamiseks või iseenda mäluprobleemide edasilükkamiseks siis ette võtta, räägivad septembrikuu ajakirjas 60+ Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õpetaja Merike Kravets, pilateseõpetaja Lee Merila ja mälutreener Tauri Tallermaa.

Paljud inimesed hakkavad varem või hiljem mõtlema sellele, kellele pärast siitilmast lahkumist oma vara jätta. Kas teha testament, kinkida vara juba eluajal ära või jätta kõik saatuse ja seaduse lahendada. Oma vara pärandamise või kinkimisega seotud enim huvi pakkuvatele küsimustele annab septembrikuu 60+ ajakirjas vastuseid notar Rainis Int.

Põhjusi, miks seenior tahab lemmiklooma võtta, on mitu. Enamasti soovitakse leida seltsiline, koos loomaga aktiivsemalt liikuda või tahetakse kellegi eest hoolt kanda ja talle oma armastust jagada. Värskes septembrinumbris on tähelepanu sellel, millele mõelda enne, kui lemmik seeniori koju tuleb. Kas valida koer või kass, millised eelised ja puudused võivad ühe või teise eest hoolitsemisel kaasneda, kust lemmiklooma saab, kas võtta kutsikas või vanem koer ning kuidas lemmiku tervisemuredega hakkama saada.

Mida teha, kui tunnete end väsinuna, luud ja lihased on valusad, pea valutab ja ei saa hästi magada? Taolised sümptomid viitavad mineraalide ja vitamiinide puudusele, aga targem on esmalt kindlaks teha, mida teil puudu või üle on. Neile, kes tahavad kiiresti oma tervisehädas selgusele jõuda või kes pole pärast perearsti juures käimist abi saanud, on sageli ainsaks võimaluseks tasulised terviseuuringud. Septembrikuu värskest 60+ numbrist saab teada, kuhu peaksid pöörduma need inimesed, kes ei kannata arstijärjekorras ootamist. Anname nõu, kus ning milliseid tasulisi terviseuuringuid Eestis teha saab.

60+ septembrinumbris on lugu varem väga eduka audiitorfirma omanikust, kes lapse haiguse sunnil hakkas soodsate hindadega tervisliku toidu e-poodi looma. Kirjas on, mida internetipoes pakutakse ja kui soodsad need hinnad võrreldes kaubanduskettides müüdavaga on.

30. septembrist 1. oktoobrini Tallinnas Salme Kultuurikeskuses juba kuuendat korda toimuv eakate festival pakub sel korral võimalust kohtuda mitmete põnevate persoonidega, näiteks armastatud näitlejatega seriaalist „Õnne 13” ja loodusemehe Hendrik Relvega. „Horoskoobi” laule esitab Heidy Tamme. Ajakiri kirjutab, mida põnevat seal veel näha, kuulda ja kogeda saab.

Tänapäeval väsitavad inimesed oma silmi pikkade veedetud tundidega arvuti taga või kliimaseadmega varustatud ruumis. Tavaliselt leevendub ebamugavustunne silmi pilgutades. Tingimustes, kus silm ei tooda piisavalt pisaravedelikku või on pisara koostis muutunud, tekib kuiva silma sündroom. Mida teha ja kuidas end aidata, kirjutab 60+ värskes numbris Benu Papiniidu Apteegi proviisor Margot Lehari.

Kõrvits tundub olevat köögivili, mida kasvatatakse hea meelega, sest tore on vaadata hiiglaslikuks valmivaid vilju. Tihtipeale jäävad kollased kerad valminult kapi peale või toanurka oma aega ootama, sest kahjuks pole kõrvits piisavalt palju kasutusvõimalusi leidnud köögivili. Mida kõrvitsaga lisaks vanale ja heale purki pandud kõrvitsasalatile veel huvitavat ette võtta, jagab head nõu koos retseptidega kokaraamatute autor Sille Varblane.

Ajakirjas on ka uus doktor Haldja lugu. Doktor Haldja Kääri elas Tartus Tähtvere pargi ääres. Ta oli aastatel 1952–1977 Tartu Lastehaigla peaarst. Kui Haldja oli juba pensionil, jätkas ta väikest viisi ikka oma tohtriametit. Seekord avame allaneelatud piimahamba saladuse. Loo on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn, hüva nõu lehekülg, kus Tea Raidsalu õpetab seekord mudilasele ise mängulauda meisterdama ning lahendamist ootab suur ristsõna.

Septembrinumber on varasematest mahukam ja sisukam. Lugemist jagub 40 leheküljele.

Kellele ei tule 60+ maakonnalehega postkasti või see, kes pole ajakirja endale veel tellida jõudnud, saab selle osta hinnaga 2,50 ka suurematest kauplusekettidest (A&O, Comarket, Konsum, Maksimarket, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, Säästumarket, Stockmann), R-kioski müügikohtadest, Statoili tanklatest ja muudest ajakirjanduse müügikohtadest üle Eesti.

Tellimishind on praegu veel aastaks 17 eurot 12 numbri eest. Kuu kaupa tellides on kokkuhoid 7 eurot ja poest ostmisega võrreldes lausa 13 eurot.

Mõnusaid hetki ajakirja 60+ seltsis!

Tagasi üles