/nginx/o/2012/01/31/935018t1haa43.jpg)
Piimateadlase Tiiu-Maie Lahe hinnangul on lehmapiim organismis praktiliselt asendamatu toiduaine. Seetõttu ei tohiks tema sõnul ükski inimene enda ega oma pere toidusedelist piimatooteid ilma arsti ettekirjutuseta välja arvata.
Teadlane: piima ei tohiks arstiga konsulteerimata oma toidulaualt välja jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Inimesed kipuvad üha sagedamini süüdistama piima selles, et toituvad valesti, ei liigu piisavalt või seedehäiretes, mis on tingitud hoopis muudest tervisehädadest. Nad otsustavad ilma arstiga konsulteerimata piimatooted menüüst välja arvata. Tegelikult see terviseprobleeme ei lahenda – pigem tekitab see organismis piima erinevate komponentide nagu valkude, kaltsiumi ja vitamiinide defitsiidi ning varem või hiljem annab organism seepeale hoopis tõsisemat häirekella,“ rääkis Tiiu-Maie Laht.
Tema sõnul levib piima kohta meedias väga palju müüte, mis paneb kergeusklikumaid inimesi arvama, et lehmapiim ei ole inimesele vajalik. Tegelikult on piimakarja peetud meie aladel juba üle 5000 aasta, mistõttu on ka piima ja piimatoodete söömine sama loomulik kui leiva, liha või juurviljade toiduks tarvitamine.
„Aastatuhandetega on meie organism õppinud lehmapiima koostisaineid vajalikul moel töötlema, et omandada sellest keha normaalseks toimimiseks vajalikku. Piima regulaarne toiduks tarvitamine aitab säilitada piimasuhkru poolitamiseks vajaliku ensüümi aktiivsust – kuni piim on meie menüüs, seni tuleb organism sellega ka toime. Haiguslikud seisundid, mille puhul tuleb piimatoodete osakaalu menüüs vähendada või neile asendus leida, on eestlaste seas harvad ning kindlasti ei tohiks seda otsust teha ilma vastava diagnoosita,“ rõhutas Laht.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on murettekitav asjaolu, et üha rohkem kõlab meedias piimateemalisi seisukohti inimestelt, kes ei ole tegelikult lehmapiima mõju siinsete inimeste organismile analüüsinud. „Täiseas inimese toidu koostis on läbi aegade olnud sõltuvalt kliimavööndist erinev, mistõttu sobib ka Eesti ja ülejäänud Euroopa inimestele teistsugune toit kui Aasia ja Aafrika rahvastele,“ selgitas ta.