/nginx/o/2015/08/18/4392853t1hb33b.jpg)
Tartu Ülikooli teadlase doktoritöö näitab, et intelligentsus aitab eriti tugevalt kaasa edukusele hariduse ja töö valdkonnas, mõnevõrra vähemal määral inimsuhete ja tervise valdkonnas.
Intelligentsed inimesed on edukamad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Filosoofiakraadi kaitsma asuva Tarmo Strenze doktoritöö näitab, et intelligentsuse mõju tööalasele edukusele ei ole kõikides ühiskondades võrdne. Näiteks USAs on intelligentne olemisest rohkem kasu kui Skandinaaviamaades, Eesti asub kusagil nende vahepeal.
Tööst koorub välja, et intelligentsuse mõju tööalasele edukusele on oluline teema mitte ainult inimeste jaoks isiklikult, vaid ka ühiskonna jaoks tervikuna, sest ühiskond, mis laseb intelligentsetel inimestel end tööalaselt teostada, saab nende inimeste võimetest majanduslikku kasu. Ühiskonnad, kus intelligentsed inimesed on edukad, kasvavad majanduslikus mõttes kiiremini kui ühiskonnad, mis intelligentsete inimeste edukust ei soodusta.
9. septembril algusega kell 12.15 kaitseb Tarmo Strenze oma doktoritööd „Intelligentsus ja sotsiaalmajanduslik edukus: seoste, põhjuste ja tagajärgede analüüs“ („A study of correlations, causes and consequences“) Tartus. Teda juhendas emeriitdotsent Henn Käärik Tartu Ülikoolist ja oponent on professor Robert Erikson Stockholmi Ülikoolist.