/nginx/o/2012/03/05/997916t1h8e35.jpg)
Libapolitseinikena esitlenud mehi karistati grupis toime pandud kelmuse eest tingimisi vangistuse ja maalt väljasaatmisega.
Teadlik 66aastane proua aitas kelmid kohtu ette viia
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüdistuse kohaselt helistasid Jõhvis elavale 66aastasele naisele 17. augusti päeval talle tundmatud vene keelt rääkivad mehed, kes ütlesid, et naise sõbranna poja süül on toimunud liiklusõnnetus, mille tagajärjel on vigastada saanud nii sõbranna poeg kui ka üks naisterahvas. Ennast uurijana esitlenud mees selgitas, et kriminaalmenetluse algatamise vältimiseks on vajalik tasuda naisterahva isale 5000 eurot ning hetkel on vaja 1000 eurot ettemaksuks.
Prokurör Kristiina Erte sõnul käitus proua õigesti ning informeeris kahtlasest kõnest kohe politseid, kes pidasid 19aasase leeduka Andriuse ja 20aastase leeduka Vytautase raha kättesaamise hetkel kinni.
„Tegemist on skeemiga, mida kasutades on juba aastaid üritatud Eesti elanikelt raha välja petta ning mille eest on nii politsei kui ka prokuratuur inimesi pidevalt hoiatanud. Õnneks on üha enam neid inimesi, kes selle hoiatustöö tulemusena kelmidele raha ei maksa,“ rääkis prokurör.
Proua kahju ei kannatanud ning temalt nõutud raha leedukad endale ei saanud.
Kohus määras varem kriminaalkorras karistamata Andriusele ja Vytautasele aastase vangistuse, mida ei pöörata täitmisele, kui nad ei pane 5aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Lisaks kohaldati mõlema mehe suhtes lisakaristusena riigist väljasaatmist koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 3 aastaks.
Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse juht Ene Muttika tõdes, et kuigi teadlikkus erinevatest petuskeemidest on tõusnud, siis sellegipoolest peab vanematele inimestele meenutama, kuidas kelmid tegutsevad.
„Selleks, et selliseid juhtumeid vältida, tuleb meenutada, et petturiga pole mõtet pikka vestlust pidada, kõne tuleb kähku lõpetada ja võimalikust petuskeemist peaks kohe teavitama politseid,“ sõnas Muttika.
Muttika rõhutas, et Eestis ei toimu õigusrikkumise lahendamise eest raha maksmist. „Vajadusel saab alati abi paluda või infot kontrollida politseist, helistades lühinumbrile 112,“ lisas ta.
Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi Ida prefektuur ja juhtis Viru Ringkonnaprokuratuur.