:format(webp)/nginx/o/2013/12/05/2667754t1h8de4.jpg)
Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskus kutsub järgmisel nädalal Rakvere inimesi verd loovutama.
Doonoritelkide tuur peatub Rakveres sel suvel teist korda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
„Oleme tänavu suvel Rakveres doonoritelkidega juba teist korda ning meil on jätkuvalt suur rõõm kutsuda kõiki endast ja teistest hoolivaid inimesi verd loovutama,“ rääkis doonoritelkide ellukutsuja Ülo Lomp.
Rakvere linna keskväljaku doonoritelkides saab verd loovutada kolmel päeval, 24. ja 25. augustil kella 12–18 ning 26. augustil kella 11–17.
Möödunud aasta Rakvere doonoritelkide kuuel päeval loovutas verd 725 inimest, kellest esmaseid doonoreid oli 109. Kokku koguti üle 326 liitri verd. Tänavu 15.–17. juunil toimunud kolmel telgipäeval külastas doonoritelke 451 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 386 ning doonorite perre lisandus 71 esmadoonorit. Kokku koguti pea 175 liitrit verd.
Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kilogrammi kaaluv inimene vanuses 18–60 eluaastat, kes on Eesti kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.
Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Kõige sagedamini vajavad doonorverd vähihaiged, sünnitajad ja imikud ning raskete operatsioonide patsiendid, aga ka aneemia, verejooksu, raske trauma ja mitmete teiste haiguste põdejad. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.
Maist septembri keskpaigani toimuva tuuri ajal peatutakse üheksas linnas: Tallinnas, Keilas, Raplas, Paides, Haapsalus, Rakveres, Pärnus, Tartus ning Viljandis.
Pärast Rakveret on doonoritelgid veel 2. ja 3. septembril Tartus ning 9. ja 10. septembril Pärnus.
Doonoritelkide projekt saab teoks tänu koostööle päästeameti, kaitseväe, sotsiaalministeeriumi, kaitseministeeriumi, politsei- ja piirivalveameti, maa- ja linnavalitsuste, maanteeameti, kaitseväe värbamiskeskuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste, Kaitseliidu ja Eesti Punase Ristiga.