Lugeja arvab

Kiri. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ajakirja 60+ avastasin sel aastal heade tuttavatega lugemisvara vahetades ja kohe oli selge, et see ajakiri on üks parimatest! Kõik kirjutised on huvitavad, kasulikud või mõlemat kokku. Lisaks eakohased. Jõudu jätkamiseks!

Külliki K., Võrumaa

Huvitavat lugemist oli palju – esimesest leheküljest viimaseni. Esile tõstaksin loo andestamisest „Tahan leppida, aga ei oska andeks anda. Kuidas seda teha?” Eks selle probleemiga ole meil kõigil tulnud elus kokku puutuda. Nii kerge on solvuda halvasti öeldud sõna või haiget tegeva teo pärast.

Maie Tuur, Paide

Jälle üks huvitav leht läbi loetud! Hea oli artikkel andestusest. Kergem on mitte tülitseda, siis pole ka andestust vaja. Tore oli lugeda ka tänapäeva kompuutritest ning veevajadusest.

Anne Plaser, Tallinn

Teadmisi sain kuhjaga, lugedes veest, sibulast ja ka uuringutest ning sellest, millega tuleb nende puhul arvestada. Andeksandmisest on mul oma versioonid – ei negatiivsele mõtlemisele ja ei tohi kellestki ainult halba mõelda.

Elve Reedla, Türi, Järvamaa

„Kullakarvaline ja siiruviiruline toob pisara palgele” meeldis selle poolest, et andis nõuandeid sibula hakkimiseks ilma pisarateta. Mulle meeldivad väga ka dr Haldja lood.

Marju, Järvamaa

Kõige enam mälestusi tõi kaasa veelugu. Kasvasin maal, kus meil oli kasutusel puhas külm allikavesi. Suvel köögis panges olev vesi küll soojenes. Siis saatis isa tihti allikale, öeldes: „Lats, sul omma välle jalla, tuu esale külma vett!” Muide, allikas oli kodust kaugemal, talvel tuli ikka tee allikale lumest välja kaevata. Aastad viisid mind kodust eemale, aga kui 1967. aastal vanemaid külastasin, sain jälle oma allikavett juua. Pärast vanemate surma tulime abikaasaga pensioniealistena minu vanematekoju elama. Allikasse sai pandud voolik ja vesi jõudis õuele. Kaevasime ka kaevu, et saunavett, pesuvett ja kastmisvett saada. Viis aastat tagasi toodi ka ametlikult vesi tuppa. Nüüd on mul allikas ja riigivesi. Allikavett kasutan peamiselt joogiveena ja toiduvalmistamisel, suvel kuumaga aias valamiseks ja saunas käies külma dušina. Praegu on metsas palju mustikaid. Teen nendega algust, et talveks külmikusse panna. Lähen ka kukeseenele.

Selma P., Põlvamaa

Viimases numbris oli huvitav lugeda sulaste ja koduabiliste teemal. On palju tööga hõivatud inimesi, kes hea meelega kasutaksid kodu ja/või õueala korrastamisel abijõudu. Kellel aeg ja tervis seda lubab, saab niimoodi palga- või pensionilisa teenida.

Tiiu Saare, Lääne-Virumaa

No mida öelda, on jälle rõõmupäev, kui hoian käes ajakirja 60+. Kõik artiklid on väga head, loetavad ja õpetlikud isegi minusugusele vanale kännule, kes on elus nii mõndagi näinud ja kogenud. Andestamise probleem on üks tõsine asi, mida vist osa inimestest ei tajugi, kui tõsine asi see on. Olen sel teemal saanud valusad vitsad. Aga ikkagi on suurimaks probleemiks see üksildus. Olen proovinud küll igatpidi seda asja parandada, aga lihtsalt ei ole õnnestunud. Ikka üritatakse sind kuidagi ära kasutada. Aga egas midagi, olen kangekaelne, üritan ikka leida kedagi, kes ei looda minu pealt ainult kasu lõigata. Jõudu edaspidiseks, loodan, et kunagi hakkab 60+ ilmuma natuke tihedamini kui praegu, ainuke rõõm vanale mehele!

Viktor Triškin, Pärnu

60+ juuli parim lugu oli Alexander Kotchubei „Tahan leppida, aga ei oska andeks anda. Kuidas seda teha?” Tõesti on andestamine sageli väga raske, kui mitte võimatu. Eriti, kui oled hingele ja vaimule väga haiget saanud. Mind on siis sageli aidanud empaatia, püüan mõista, miks just nii käituti ja kuidas ma ise oleksin sama olukorras käitunud. Abiks on ka mõtteterad, nagu „Targem annab järele”, „Aeg annab arutust”, „Ühtki suppi ei sööda nii kuumalt kui keedetakse” ja teised sarnased. Üldiselt ma enamikus olen suur andestaja, kuid mitte juhtunu unustaja.

Gennadi Vihman, Haapsalu

Ajakiri meeldis mulle tervikuna. Eriti meeldis seekord pealkiri „Kuhu kadusid sulased ja koduabilised?”, see kohe kutsus lugema. Ja saingi teada, et pole nad kuhugi kadunud, töö on sama, ainult nimed teised. „Vesi kui elueliksiir” – põhjalik ja asjalik lugu elu alusest ehk veest. Eriti hea oli lugeda energia- ja spordijoogi kohta, ise küll ei tarvita, aga hea teada ikka. „Tahan leppida, aga ei oska andeks anda. Kuidas seda teha?” Väga mõtlemapanev ja kaasahaarav lugu, südameheadust kõigile!

Maret-Ly Bakhof, Paide

Seekordses numbris meeldisid enim artikkel kartulist ja selle juures olevad retseptid. Juustu-küüslaugukattega kartuliviilud proovin kindlasti millalgi ära.

Linde Tuul, Rae, Harjumaa

Loen meeleldi 60pluss ajakirja. Kõik ajakirja artiklid on huvitavad, aga väga vajalikuks pean artiklit röntgenuuringutest ning seal olevatest selgitustest ja õpetustest haigustega hädas olevatele inimestele. Tänan, jätkake samas vaimus.

Tiiu Kengsepp

Minu jaoks oli parim lugu „Ekraanile ilmuv pilt aitab diagnoosi panna”. Hästi informatiivne ja rohkete piltidega. Ka õigusabi lehekülg küsimuste-vastustega on töötavale lugejale hariv. Aga üldiselt olid kõik teemad hästi mõnusad lugeda.

Ella Ruus, Viljandi