Arvate, et teil on allergia? See võib olla hoopis toidutalumatus

Et vältida aga tarbetuid toidu piiranguid ning ennetada eluohtlike reaktsioonide võimalust, on oluline, et toiduallergiat ja toidutalumatust diagnoosiks kindlasti arst. Foto: Udui Kyzy Yanakaagi/Creative Commons

Ülitundlikkus ühe või teise toidu suhtes on väga levinud. Kirjastatud on lõputult kokaraamatuid toiduallergia ja -talumatuse käes kannatajatele. Aga millest on allergia ja talumatus toidu suhtes tingitud, vastab rahvusringhäälingu uudisteportaal Novaatorile Tartu Ülikooli Kliinikumi lastearst-allergoloog Maire Vasar.

Üldlevinud arvamuse kohaselt seostatakse toidu söömise järgselt tekkinud nahalöövet või seedehäiret allergiaga. Kuid sageli võib põhjuseks olla hoopis toidutalumatus.

Toidule ülitundlikkus võib tekkida mitme eri mehhanismi kaudu. Immunoloogiliste mehhanismide kaudu tekkinud toiduülitundlikkust nimetatakse toiduallergiaks, enamasti tekib immuunvahendatud reaktsioon toidus olevatele valkudele, selgitab dr Maire Vasar.

Tegelikult esineb toiduallergiat ainult 2–4 protsenti täiskasvanutest. Samas lapseeas on toiduallergia ühel lapsel kümnest.

Toiduallergia avaldub enamasti minutite või tundide jooksul pärast söömist, aga vahel ka alles ööpäeva või kahe möödudes.

Sagedasemad allergiat põhjustavad toiduained on piim, muna, soja, nisu, pähklid, kala ja koorikloomad. Haigussümptomid varieeruvad kergetest nahalöövetest, huulte, keele ja suulae sügelusest ja tursest ning seedetrakti vaevustest nagu oksendamine, kõhupuhitus ja -lahtisus, kuni eluohtliku anafülaktilise reaktsioonini. Allergiatestid aitavad põhjuslikku allergeeni enamasti leida.

Hilistüüpi allergiat on keerulisem diagnoosida, kuna osalevad erinevad allergeenid ja mitte-IgE antikehade kaudu vahendatud immuunreaktsioon ning allergiatestid jäävad negatiivseteks. Lapseea toiduallergia prognoos on hea, ligikaudu 2/3 lastest paraneb toiduallergiast hiljemalt koolieaks.

Toiduülitundlikkust, mis ei ole immuunsüsteemi kaudu vahendatud, nimetatakse toidutalumatuseks ehk mitteallergiliseks ehk mitteimmunoloogiliseks ülitundlikkuseks. Toidutalumatuse korral on vaevused tingitud toiduaines olevatest biogeensetest amiinidest või patsiendi teatud ensüümi puudulikkusest.

Tuntuim ensüümipuudusest tekkinud toidutalumatus on laktoosi ehk piimasuhkru imendumishäire. Laktoositalumatuse puhul puudub inimesel piimasuhkrut lagundav ensüüm laktaas, mis tähendab, et inimene ei saa piima tarbida. Alkoholi lammutava ensüümi puudulikkust esineb eriti Aasias, seetõttu on seal ka alkoholi tarbimine väiksem.

Toidutalumatust esineb sagedamini just täiskasvanueas, haigusnähud on allergiasarnased, sõltuvad enamasti tarvitatud toidu kogusest, kuid eluohtlikku reaktsiooni ei põhjusta. Allergiatestid jäävad negatiivseks, sest ülitundlikkusreaktsioon ei ole immunoloogiline. Toidutalumatust põhjustavad näiteks maasikad, tsitruselised, tomat, šokolaad ning mitmed fermenteeritud ja konserveeritud toidud (juust, kalakonservid, hapukapsad, alkohol).

Teadmata tekkemehhanismiga toidutalumatuse reaktsioonide põhjuseks on tavaliselt keemilised ühendid, mida lisatakse toiduainetesse riknemise pidurdamiseks, välimuse, koostise, lõhna- ja maitseomaduste parandamiseks.

Mõnel inimesel võivad ühed toiduained olla allergeeniks, kuid teised põhjustada talumatust. Samuti võib üks toiduaine põhjustada erineva raskusastmega sümptomeid ja ka see võib ajas muutuda.

Parim ravi on eliminatsioonidieet – allergiat või talumatust põhjustanud toiduained jäetakse menüüst välja. Toiduallergia kindlakstegemisel aitab kaasa toidupäevik, kuhu kirjutatakse üles kõik söödud toidud ja tekkinud vaevused. Oluline on vältida põhjusallergeeni ning ravida juba avaldunud sümptomeid.

Et vältida aga tarbetuid toidu piiranguid ning ennetada eluohtlike reaktsioonide võimalust, on oluline, et toiduallergiat ja toidutalumatust diagnoosiks kindlasti arst.