Nahk on inimese suurim organ. Nahk peab inimest kaitsma väliskeskkonna ja UV-kiirguse eest, hoidma immuunsust ja kehatemperatuuri ning sünteesima D-vitamiini.
Atoopiline dermatiit on päritav nahahaigus
Atoopiline nahk läheb põletikuliseks ning lööve tekib kindlatesse kohtadesse. Imikul on see enamasti põskedel, näol ja randmetel. Alates 18. elukuust ja täiskasvanul esineb nahalööve tavaliselt küünarlohkudel, põlveõnnaldes, kaela külgpindadel ning randmetel ja pahkluudel. Sageli on kahjustunud ka labakäed ja küünevallid, see räsib küüsi. Kroonilistes kolletes, mida pidevalt kratsitakse, nahajoonis muutub. Raskel juhul levib lööve üle kogu keha. Nahk on siis tugevasti tihenenud, punakaspruun või koguni lillaka varjundiga, samuti kuiv ja ketendav.
Vanusest olenemata on atoopilisel nahal kolm tunnust: kuiv nahk, sügelemine ja haigushoo sage kordumine. Iseendale ei tasu siiski diagnoosi panna, vaid tuleks pöörduda arsti poole, kes eristab allergilise kontaktdermatiidi, seborroilise ekseemi, sügelised ja vanematel inimestel ka T-rakulise lümfoomi.