Liigesevahetusoperatsioone tehakse kuues Eesti suuremas haiglas, kus iga päev võetakse ette 4–5 liigesevahetuslõikust. „See on ortopeedias üks enam levinud lõikusi. Operatsioon on suhteliselt turvaline, mis tähendab, et tulemus on ettenähtav,” tõdeb tippkirurg ortopeed Andres Kööp.
Inimese toob liigeseoperatsioonile valu
Andres Kööp juhib juba 20 aastat Ida-Tallinna Keskhaigla ortopeedia osakonda. Tema pere meespool on meditsiinis juba kolm põlve tegev olnud: Andrese isa Arne-Lembit Kööp oli nõukogude ajal aastaid samas haiglas traumaosakonna juhataja, Andrese vanaonu oli Tallinnas tuntud kõrva-nina-kurguarst.
Sadu liigesevahetusi aastas
Ida-Tallinna Keskhaiglas tehakse aastas üle 600 kunstliigese operatsiooni. Kui aastaid tagasi endoproteesiti nelja puusaliigese kohta üks põlveliiges, siis praegu vahetatakse põlveliigeseid isegi rohkem. Miks? Kööp oletab, et inimesed püüdsid oma haige põlvega kuidagi ise hakkama saada. Nüüd on elukvaliteet tõusnud, tahetakse aktiivseks jääda – inimeste nõudlikkus on suurenenud. Nii on kogu maailmas.
Andres Kööp on veendunud, et liigesehaigus on geneetiline. Lõikust nõudvatest patoloogiatest põhiline on liigeseartroos ehk liigeste kulumine.
Arvatakse, et selle all kannatab kuni 20 protsenti täiskasvanud elanikkonnast. Artroos pole ainult vanemaealiste inimeste probleem, haigestuda võivad ka nooremad. Artroos ei kahjusta ainult liigesekõhre, vaid haarab liigest tervikuna. Põletik hõlmab kõiki liigese struktuure – liigesekapslit, liigeseõõnt seest katvat sünoviaalkesta ning liigesesidemeid, kõhre. Luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr kulub ja õheneb ning kõhrealune luu kahjustub ja pakseneb.