Eakad inimesed on kahjuks tulekahju ohvriks sattunud. Näiteks selle aasta märtsis hukkus Kuusalu vallas tulekahju tagajärjel 1935. aastal sündinud liikumispuudega naine, kellel läksid ahju küttes riided põlema.
Kuidas kurba tuleõnnetust ennetada?
15. juuni 2015, 16:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kulupõletamine on Eestis aasta ringi seadusega keelatud, ometi hukkus selle aasta märtsis Konguta vallas selle tagajärjel 1936. aastal sündinud mees. Eelmise aasta lõpus juhtus just vanemate inimestega mitu traagilist tulekahju, mis said alguse põlevast küünlast.
Tuleohutusjärelevalve ala Põhja päästekeskuse juhi asetäitja Ants Aguraiuja sõnul on küpsesse ikka jõudnud inimesed elukogenud ja tublid. „Näiteks tuleohutuse seisukohalt on terve elu toimetatud mõistlikult ning pigem noortele nõu antud. Siiski tasub mõned elu jooksul kogunenud käitumisharjumused kriitilise pilguga üle vaadata,” usub ta.
Ants Aguraiuja annab mõned soovitused. Ta tuletab meelde, et kuuma tuhka ei tohi hoida kergesti süttivas anumas, tuhk tuleb paigutada metallnõusse ja viia majast väljapoole jahtuma.
Küünalt põletades ei tohi seda järelevalveta jätta. Põlev küünal tuleb paigutada kindlale alusele ning võimalikult kaugele esemetest, mis võivad leegi tõttu süttida.
Kulupõletamine on Eestis keelatud ja karistatav tegevus. Ka lõket tohib teha ainult tuulevaikuses või vaikse tuulega, käepärast tuleb hoida esmased kustutusvahendid. Lõkke ohutu kaugus hoonetest on vähemalt 15 meetrit ja metsast 20 meetrit.
Kindlasti tuleb hoida korras küttekehad ja korstnad. Infot korstnapühkijate kohta saab küsida ka näiteks päästeala infotelefonilt 1524.
Kodus peab olema lakke paigaldatud täis patareiga suitsuandur. Kui lae all oleva suitsuanduri töökorras oleku kontrollimine enam erilist rõõmu ei valmista, jätke see julgelt mõne noorema teha.