E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Ainult ühelt hädaabinumbrilt 112 kutsuvad politseid juba pooled helistajad

60+
Ainult ühelt hädaabinumbrilt 112 kutsuvad politseid juba pooled helistajad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Politseiauto. Foto on illustreeriv.
Politseiauto. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik

Häirekeskuse esmane lühiajaline kogemus näitab, et ühele hädaabinumbrile ülemineku esimesed tulemused nelja kuu järel on head. Ainult ühelt numbrilt 112 kutsub politseid juba ligi 50 protsenti helistajatest.

„Ainult ühelt numbrilt 112 kutsuvad politseid juba pooled abivajajad,“ ütles Häirekeskuse peadirektor Janek Laev. „Ülejäänud mõtlevad paraku veel, kummale numbrile politsei kutsumiseks helistada. Ka need inimesed võiksid meelde jätta vaid ühe numbri 112, sest kriisihetkel abi vajades peab inimese suhtlemine riigiga olema võimalikult lihtne ja kiire,“ rõhutas Laev.

Hädaabikõnede vastuvõtmine ühel numbril 112 on parandanud hädaabinumbri kättesaadavust. See on üks eeldustest, et abi jõuaks ka kiiremini kohale.

Häirekeskus läks ühele hädaabinumbrile 112 üle 11. veebruaril, Euroopa 112 päeval ning sellest alates saab numbrilt 112 lisaks kiirabile ja päästele kutsuda ka politseid.

Ühele hädaabinumbrile ülemineku üks põhieesmärke oli muuta abi kutsumine inimesele lihtsamaks ja kiiremaks – kriitilises õnnetuse olukorras on vaja meeles pidada vaid üht numbrit, millelt saab ühe kõnega kutsuda kõiki abiosutajaid. „On oluline teadvustada, et kui kutsute näiteks liiklusõnnetuse korral kiirabi ja politseid ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega, saab ka Häirekeskus abivajaduse välja selgitada ja abi saata kiiremini kui kuluks mitme kõne põhjal õnnetuse asjaolude selgitamiseks ja abi saatmiseks. Hädasolija abivajaduse lahendamine ühel numbril ja ühe kõnega kiirendab kokkuvõttes ka abi saamist ning päästekorraldajad vabanevad kiiremini järgmisteks kõnedeks,“ selgitas Häirekeskuse peadirektor.

„Teise olulise esmajäreldusena saame öelda, et ühe hädaabinumbri kasutuselevõtt on parandanud hädaabinumbri kättesaadavust,“ jätkas Janek Laev. „Üldjuhul täidame juba täna seatud eesmärki vastata hädaabinumbril 112 helistaja kõnele 10 sekundiga. Lühem kõnele vastamise aeg on üks eeldus ja komponent selleks, et saame abi ka rutem välja saata.“

Kui ühes piirkonnas on Häirekeskuse päästekorraldajad kõnedega hõivatud, suundub 112kõne esimesele vabale päästekorraldajale mõnes teises keskuses. Nii on inimese kõnele vastamise teenistuses kõik päästekorraldajad üle Eesti ning vastab esimene, kes vabaneb. Selline töökorraldus loob võimaluse, et üldjuhul ei ole numbril 112 ootejärjekorda ja abi läheb ka rutem välja.

Juhul kui suure kõnekoormuse ajal või paljude kannatanutega õnnetuse korral on palju helistajaid ja tekib ootamatu kõnede hulga kasv, võib üksikutel juhtudel ja lühiajaliselt kuluda kõnele vastamiseks ka kauem kui 10 sekundit. Häirekeskus soovitab sel juhul helistajatel kindlasti mitte katkestada kõnet, vaid jääda liinile – sel juhul vastab kõnele esimesel võimalusel esimene vaba päästekorraldaja. Kui katkestada kõne ja valida uuesti, satub helistaja automaatselt ootejärjekorra lõppu. Kui on toimunud paljude kannatanutega õnnetus ja kui inimene, kes ei ole esimene pealtnägija, saab veenduda, et abi on juba kutsutud ja tal ei ole ka lisada uut infot, siis ei maksaks enam 112le helistada, et liin vabaneks järgmistele abivajajatele.

Märksõnad
Tagasi üles