Kui vajad kiiret abi, helista kohe hädaabinumbril 112

Üldine hädaabinumber 112. Foto: Elmo Riig

Eestis on üks hädaabinumber 112, millelt saad kutsuda kiirabi, päästjaid ja nüüd ka politseid. Kui vajad kiiret abi, helista kohe hädaabinumbril 112 Häirekeskusesse.

Üks hädaabinumber 112 muudab abi kutsumise lihtsamaks ja abi saatmise kiiremaks. On vaja meeles pidada vaid üht numbrit 112 ning kriitilises olukorras ei kulu aega mõtlemisele, millist abi ja milliselt numbrilt kutsuda. Ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega saad kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid või mitut abiosutajat korraga.

Pea meeles:

Pane kodus nähtavale kohale oma kodu aadress või asukoha kirjeldus.

Kui Sul on kodus lauatelefon, helista 112le lauatelefonilt, siis näeb Häirekeskus kohe täpselt Sinu kodu aadressi digikaardil.

Kui helistad 112le mobiiltelefonilt, ütle oma täpne aadress. Kui elad hajaasustusega piirkonnas, ütle talu ja küla nimi. Vajadusel kirjelda asukohta ja kohalejõudmise teekonda.

Kui lähed kodust välja, võta kaasa laetud akuga mobiiltelefon.

Kui vajad hädaabi, kuid mobiililevi puudub, eemalda mobiiltelefonist SIMkaart. Sellisel juhul valib mobiiltelefon hädaabinumbrile 112 helistamiseks mõne teise samas piirkonnas kättesaadava ja tugevama leviga võrgu.

Number 110 kaob Eestis peale pikemat üleminekuaega kasutusest. Ühe numbriga 112 harjumiseks jääb pikem ja mõistlik üleminekuaeg. Üleminekuperioodil suunatakse numbrile 110 helistajad numbrile 112 ning keegi ei jää abita. Number 110 kaob kasutusest peale pikemat üleminekuperioodi, kui selle kasutus on jõudnud miinimumini.

112 on hädaabinumber kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks kõigis Euroopa Liidu riikides. Kui reisid Euroopa Liidus, saad 112le tasuta helistada nii mobiililt kui ka lauatelefonilt ilma suunakoodi valimata. Kõnele vastab asukohamaa häirekeskuse töötaja.

Kuidas helistada hädaabinumbrile 112?

Helista 112, kui vajad kiiret abi. Ära helista 112le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas valdkondlikud infotelefonid (näitels perearsti nõuandetelefon 1220 jpm).

Helista kõigepealt 112le, mitte pereliikmele või sõbrale. Kui sa ei helista kõigepealt Häirekeskusele numbril 112, kaotad väärtuslikku aega sulle abi saatmiseks.

Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.

Ütle aadress või kirjelda asukohta, kuhu on vaja abi saata. Sinu lauatelefoni positsioneerides näeb Häirekeskus aadressi, mobiiltelefoni positsioneerides piirkonda, kus Sa asud. Õnnetuse asukoha täpseks määramiseks anna täpsustavat infot – ütle aadress, nimeta lähedalasuvaid objekte, anna võimalusel GPS-koordinaadid.

Kui sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.

Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt.

Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.

Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud.

Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks sulle tagasi helistada.

Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks, helista 112le ja anna sellest teada.

Kõik hädaabikõned salvestatakse.