Suitsuahju ehitamine, üksildustunne ja liigeseoperatsioon

Foto: Repro

Järvamaa mees Kaido Veski lõi peaaegu olematu eelarvega suitsuahju püsti juba neli aastat tagasi. Kui palju toidukraami sealt läbi on käinud, pole keegi kokku lugenud. Kuidas tal see õnnestus? Kui teil vedeleb kuurinurgas hunnik telliseid ja lakapealsel on mõned lauajupid, siis võite kahe päevaga kokku klopsida suitsuahju, kus saab aastaid delikatesse valmistada. Kaido Veski hoiatab, et kui lugeja tahab oma aiaga mõnda koduajakirja pääseda, siis tema suitsuahjust ei tasu eeskuju võtta. Kui soovite aga odavalt või sootuks tasuta suitsuahju aianurka püsti lüüa, siis tasub ajakiri osta või tellida ja edasi lugeda. Lisaks ehitusnippidele annab ta värskes 60+ numbris ka nõu, kuidas õigesti liha ja kala suitsutada ning milliste puudega saab ahju pandule parima meki.

TV3 vaatamiseks tuleb pärast 1. juulit mõne telekanalit edastava ettevõttega leping sõlmida või internetis järelvaadatavate saadetega leppida, ainult tavalise toa- või majaantenni abil TV3 pilti enam ei näe. TV3 kirjutab oma veebiküljel, et meediamaastik on muutumas ja erakanalitel pole mõistlik vabalevis olla. See on liiga kallis võimaluseta ise tulu teenida ja tehnoloogiliselt perspektiivitu. Veel selgitatakse, et ligi 90 protsenti Eesti elanikest ostab telekanaleid otse operaatoritelt, kes TV3 hinnangul suudavad ka vähekindlustatud inimestele soodsaid võimalusi pakkuda. 60+ uuris, millised need võimalused ja paketid on ja mis see maksma läheb.

Kellele ei meeldiks maailma avastada? Mis rumal küsimus, eks ole. Kõik reisiksid, kel tervis ja rahakott lubaks! Kuid milliseid reisimise viise tänased seeniorid eelistavad ja millised on nende eripärad? Enam kui kakskümmend aastat tagasi lõpuks avanenud riigipiirid on toitnud eestlase reisikirge ja uudishimu ning inimesed kasutavad iga võimalust, et teha tasa nõukogudeaegne „raudse kardina” taga elamine. Eestlane armastab reisida ning on valmis pingutama, et kaua südames kantud unistusi teoks teha. Seenioridel pole oma nooruses olnud võimalust turistina maailma näha, võõrsil õppida või töölähetustes käia. Nüüd on aeg see kõik tasa teha. Psühholoog Riina Luik, kes on enam kui 15 aastat töötanud ka kultuuri- ja reisiajakirjanikuna ning ka giidi-reisjuhina, kirjutab, et reisi valikul kipuvad ka seenioridel sageli domineerima unistused ja emotsioonid, mitte kaine arvestus: kas suudan, kas pean vastu, kuidas toime tulen? Ta mõistab seda, sest kaua südames kantud soov ootab elluviimist. Samas ei pruugi vahemaad ja viis, kuidas oma unistuseni jõuda, kõrges vanuses enam jõukohased olla. Kuidas reisida nii, et ei endal ega koju jäänud lähedastel sel ajal süda liialt ei valutaks, saab teada värskest ajakirjast 60+.

Üksildust on tunnetanud paljud. Sel juhul tunneme, et oleme ümbritsevatest inimestest unustatud, mittemõistetud, väheväärtuslikud ja mitte kellelegi vajalikud. Üksildusega kaasneb kurbus ja mahajäetustunne. Psühholoog Maria Teiverlaur selgitab, et üksildustunne ei ole sama mis üksindus. Üksindus ei võrdu üksildusega. Üksindus tähendab, et oleme teistest füüsiliselt eraldatud, teistest eemal või kaugel. Pikaajaline üksiolek võib kindlasti ka üksildustunde arengut soosida, kuid ennekõike on üksildustunde tekkes oluline hingelise läheduse puudumine. Kuidas üksildusega seotud sundmõtetega toime tulla ja mida teha, et üskildustunne depressioonini ei viiks, saab teada ajakirja 60+ juuninumbrist.

Inimese viib liigeseoperatsioonile valu. Liigesevahetusoperatsioone tehakse kuues Eesti suuremas haiglas, kus iga päev võetakse ette 4–5 liigesevahetuslõikust. Tippkirurg ja ortopeed Andres Kööbi kinnitusel on tegemist ortopeedias ühe enam levinud lõikusega. Operatsioon on suhteliselt turvaline, mis tähendab, et tulemus on ettenähtav, tõdeb ta. Kas liigesevahetus tähendab automaatselt piiratud liikumist ja kuidas end taas endisesse vormi viia, saab lugeda 60+ juuninumbrist.

Benu Pärnu keskuses apteegi juhatja Margot Lehari kirjutab ajakirja 60+ juuninumbris kevadistest ilmadest, mis toovad paljudele kaasa väga ebameeldiva allergia. Tegatoopilisest dermatiidist kui päritavast nahahaigusest. Millega tegemist on ja kuidas end ravida ja nahka õigesti hooldada, on kirjas 60+ juuninumbris.

Salatitest rääkides tuleb eelkõige meelde kartulisalat, mis on aastast aastasse olnud justkui meie peolaua kohustuslik pearoog, salatite võimalusterohke maailm on aga palju-palju laiem. Kokaraamatute autor Sille Varblane kirjutabki ajakirja 60+ juuninumbris salatite kirjust maailmast. Muidugi annab ta ka rohkesti erinevaid retsepte.

Ajakirjas on ka uus doktor Haldja lugu. Doktor Haldja Kääri elas Tartus Tähtvere pargi ääres. Ta oli aastatel 1952–1977 Tartu Lastehaigla peaarst. Kui Haldja oli juba pensionil, jätkas ta väikest viisi ikka oma tohtriametit. Seekord tuleb juttu päikesepõletusest. Loo on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn, hüva nõu lehekülg, kus Tea Raidsalu jagab seekord nippe koduaeda ründavate tigude vastu ja nagu alati, leiab lugeja ajakirjast ka suure ristsõna.

Kellele ei tule 60+ maakonnalehega postkasti või see, kes pole ajakirja endale veel tellida jõudnud, saab selle osta hinnaga 2,50 ka suurematest kauplusekettidest (A&O, Comarket, Konsum, Maksimarket, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, Säästumarket, Stockmann), R-kioski müügikohtadest, Statoili tanklatest ja muudest ajakirjanduse müügikohtadest üle Eesti.

Tellimishind on praegu veel aastaks 17 eurot 12 numbri eest. Kuu kaupa tellides on kokkuhoid 7 eurot ja poest ostmisega võrreldes lausa 13 eurot.

Mõnusaid hetki ajakirja 60+ seltsis!