Tasulist eriarsti on viimase aasta jooksul külastanud 24 protsenti eriarsti vastuvõtul käinutest, veel 2013. aasta andmetel oli nende osakaal 14 protsenti, selgub TNS Emori uuringust.
Üha rohkem elanikke pöördub tervisemuredega tasulise eriarsti poole
Peamine põhjus tasulise eriarsti külastamiseks on liiga pikk järjekord eriarsti tasuta vastuvõtule, 4 protsenti külastanutest märgib, et nad soovisid saada kindla arsti vastuvõtule.
Enam on eriarsti tasulisel vastuvõtul käinud Põhja-Eesti elanikud, vähem aga vanemad inimesed ning maapiirkondade elanikud.
Tasulise eriarsti külastamist mõjutab ka sissetulek: keskmisest enam on tasulise eriarsti vastuvõtul käinud need, kelle pere netosissetulek pereliikme kohta on üle 700 euro.
Kõige enam on viimase 12 kuu jooksul külastatud tasulist naha- ja suguhaiguste arsti (20%), naistearsti (14%) ning ortopeedi (10%), aga ka nina-kõrva-kurguarsti (8%), silmaarsti (8%) ja uroloogi (7%).
TNS Emori uuringu käigus küsitleti 1645 Eesti 15–74aastast elanikku. Küsitlustöö viidi läbi käesoleva aasta 11. veebruarist kuni 1. märtsini. Andmete kogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse meetodil. Põhiosa küsitlusest sihtrühmas 15–60 eluaastat toimus veebiküsitlusena, telefoniküsitlusena viidi uuring läbi 61–74aastaste elanike seas. Küsitlusele oli võimalik vastata nii eesti kui ka vene keeles.
Uuringu tellija on sotsiaalministeerium koostöös haigekassaga.