Kõige enam kogevad elanikud probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga

Foto: Tairo Lutter / Postimees

Kõige enam kogevad Eesti elanikud probleeme seoses eriarsti vastuvõtuga, eriarstiga ei jäänud rahule kümnendik vastuvõtul käinutest. Vanuserühmadest eristuvad 60–74aastased, kes on probleeme kogenud keskmisest vähem, selgub TNS Emori uuringust.

Probleeme eriarsti vastuvõtu mõnes etapis on tundnud 19 protsenti viimase aasta jooksul eriarsti külastanutest. Keskmisest enam on takistusi seoses eriarsti vastuvõtuga kogenud muust rahvusest ja kõrgharidusega inimesed, samuti Põhja-Eesti elanikud.

Rahulolematust põhjustas ennekõike arsti tajutud ebakompetentsus ja suutmatus patsiendi probleemi lahendada. Oluliselt vähem toodi välja arsti ükskõikset, ebameeldivat suhtlusstiili, seda, et arst ei andnud piisavalt infot ning pikki järjekordi või vähest patsiendile pühendatud aega vastuvõtu vältel.

30 protsenti viimase aasta jooksul eriarsti külastanud elanikest on kokku puutunud olukorraga, kus neid ei registreeritud kohe eriarsti järjekorda. Kõige levinumaks põhjuseks oli, et registreerima hakati alates kindlast kuupäevast. Vähem toodi välja seda, et arst võtab harva vastu, arsti pole või registratuur polnud kättesaadav.

Keskmisest sagedamini on olukorraga, kus neid kohe eriarsti järjekorda ei registreerita, kokku puutunud naised (kui sagedasemad eriarstide külastajad), 20–29aastased, muust rahvusest, kõrgharidusega inimesed ning Põhja-Eesti elanikud.

Alates registreerimisest pääses eriarsti vastuvõtule kuni nädala jooksul 25 protsenti viimase aasta jooksul eriarsti külastanutest. Kuni kuu jooksul pääses vastuvõtule 53 protsenti ja üle ühe kuu pidi ootama 43 protsenti elanikest.

28 protsendil inimestest, kes soovitud aega ei saanud, halvenes selle tagajärjel tervis ning 56 protsendil terviseseisund ei muutunud.

Ülekaalukalt peamine põhjus soovitud aja mittesaamiseks oli liiga pikk järjekord ükskõik millise eriarsti juurde saamiseks. Konkreetse eelistatud arsti juurde aja mittesaamine oli põhjuseks veerandil juhtudest ning pakutud aja mittesobivust tõid välja 12 protsenti.

Perearsti või pereõe ning hambaarsti vastuvõtuga seoses on probleeme olnud vastavalt 10 ja 7 protsendil elanikest. Haiglasse pääsemisega seoses oli probleeme 6 protsendil viimase aasta jooksul haiglas viibinutest. Perearsti vastuvõtuga on probleeme olnud keskmisest enam Põhja-Eesti elanikel. Vanuserühmadest eristuvad 60–74aastased, kes on probleeme kogenud keskmisest vähem.

Hambaarsti vastuvõtuga seoses on keskmisest enam olnud probleeme 40–49aastastel ning Tallinna elanikel. Haiglasse pääsemisega on probleeme olnud keskmisest enam Põhja-Eesti elanikel.

TNS Emori uuringu käigus küsitleti 1645 Eesti 15–74aastast elanikku. Küsitlustöö viidi läbi käesoleva aasta 11. veebruarist kuni 1. märtsini. Andmete kogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse meetodil. Põhiosa küsitlusest sihtrühmas 15–60 eluaastat toimus veebiküsitlusena, telefoniküsitlusena viidi uuring läbi 61–74aastaste elanike seas. Küsitlusele oli võimalik vastata nii eesti kui ka vene keeles.

Uuringu tellija on sotsiaalministeerium koostöös haigekassaga.