Retseptiravimeid ostavad naised ja 60–74aastased

Ravimid.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Retseptiravimeid on viimase 12 kuu jooksul ostnud 76 protsenti elanikest, veel 2013. aastal oli nende osakaal 65 protsenti. Enam on retseptiravimeid ostnuid naiste ning 60–74aastaste seas, selgub TNS Emori uuringust.

Retseptiravimeid ostnutest 98 protsenti on praeguse ravimite väljakirjutamise ja apteekidest kättesaamise korraga tervikuna rahul. Ka 2013. aastal oli see näitaja samal tasemel.

Ravimite väljakirjutamisel on probleeme kogenud 18 protsenti elanikest. Ennekõike on probleemid seotud sellega, et arst ei ole piisavalt selgitanud ravimi kõrvaltoimeid, andnud infot, kas väljakirjutatud ravimit võib asendada mõne teisega ning pole uurinud, kas ravim on patsiendile rahaliselt jõukohane.

Retseptiravimite väljaostmisel apteegist on probleeme kogenud 22 protsenti. Kõige levinum probleem on ravimi puudumine apteegis. Muid põhjuseid mainitakse vähe.

Viimasel korral apteegist ravimit ostes sai soodsaima hinnaga ravimit valida 49 protsenti neist, kes on viimase aasta kuu jooksul retseptiravimeid ostnud. 13 protsenti ei saanud seda valida ning 18 protsenti ei soovinud seda ise. Nende hulgas, kes ei saanud soodsama hinnaga ravimit valida, on keskmisest enam naisi, 15–29aastaseid, muust rahvusest inimesi ning Põhja-Eesti elanikke.

30 protsenti retseptiravimite ostjatest on jätnud ravimi välja ostmata. Kõige sagedamini olid põhjusteks haiguse möödumine iseenesest, rahaliste võimaluste piiratus ning juba võetavate ravimite rohkus. Sagedamini on ravimi jätnud välja ostmata 20–29- ja 50–59aastased ning Tallinna elanikud.

62 protsenti elanikest on kursis, et apteegist soodsaima ravimi valimiseks peab ravimiretsept olema ravimi toimeaine nimega. 17 protsenti arvab, et retseptil peab selleks olema ravimi nimi ning 4 protsenti, et tootja nimi. Võrreldes varasemaga on oluliselt suurem nende vastajate osakaal, kes ei tea, mille alusel saab soodsaimat ravimit valida.

Seda, et retseptil peab olema ravimi toimeaine nimi, teavad keskmisest paremini 40–59aastased inimesed, samuti need, kes on viimase 12 kuu jooksul retseptiravimeid ostnud.

TNS Emori uuringu käigus küsitleti 1645 Eesti 15–74aastast elanikku. Küsitlustöö viidi läbi käesoleva aasta 11. veebruarist kuni 1. märtsini. Andmete kogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse meetodil. Põhiosa küsitlusest sihtrühmas 15–60 eluaastat toimus veebiküsitlusena, telefoniküsitlusena viidi uuring läbi 61–74aastaste elanike seas. Küsitlusele oli võimalik vastata nii eesti kui ka vene keeles.

Uuringu tellija on sotsiaalministeerium koostöös haigekassaga.

Tagasi üles
Back