50aastased ja vanemad eestlased hindavad sageli oma tervist halvaks

Eakad inimesed. Foto on illustratiivne Foto: Marko Saarm / Sakala

Ligi pooled ehk 46 protsenti Eesti elanikest vanuses 15–74 aastat hindavad oma tervist väga heaks või heaks, 43 protsenti keskmiseks ning halvaks 11 protsenti. Teiste earühmadega võrreldes hindavad 50aastased ja vanemad keskmisest sagedamini oma tervist halvaks, selgub TNS Emori uuringust.

40–49aastaste vanuserühmas jaotuvad hinnangud hea ja keskmise vahel praktiliselt võrdselt. Vanemates earühmades domineerib keskmine terviseseisund ning võrreldes teiste earühmadega hindavad 50aastased ja vanemad keskmisest sagedamini oma tervist halvaks. Neid, kes oma tervisele häid hinnanguid annavad, on enam ka kõrgharidusega ning suurte linnade elanike seas.

Pikaajaline (krooniline) haigus on enda hinnangul 52 protsendil elanikest. Seda on enam kui varasemates uuringutes, kuid antud tulemused kattuvad Tervise Arengu Instituudi möödunud aastal läbi viidud Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu tulemustega, mille kohaselt on krooniline terviseprobleem 48 protsendil Eesti 16–64aastastest elanikest.

Käesolevas uuringus on 16–64aastaste vanuserühmas pikaajaline terviseprobleem 47 protsendil. Kroonilisi haigeid on enam 50–74aastaste seas. 97 protsendil neist, kes hindavad oma tervist halvaks, on pikaajaline terviseprobleem, samas kui hea tervisega inimestest on see 28 protsendil.

Kroonilise haigusega elanikest 76 protsenti on tundnud haigusest tingitud piiranguid oma igapäevaelus, sealhulgas 27 protsenti on tundnud olulisi ning 49 protsenti mõningaid piiranguid. Olulisel määral on krooniline terviseprobleem keskmisest enam piiranud 60–74aastaste inimeste elu. Seda, et krooniline haigus või pikaajaline terviseprobleem ei ole üldse nende igapäevategevusi piiranud, on keskmisest enam märkinud 15–19aastased.

TNS Emori uuringu käigus küsitleti 1645 Eesti 15–74aastast elanikku. Küsitlustöö viidi läbi käesoleva aasta 11. veebruarist kuni 1. märtsini. Andmete kogumine toimus veebi- ja telefoniküsitluse meetodil. Põhiosa küsitlusest sihtrühmas 15–60 eluaastat toimus veebiküsitlusena, telefoniküsitlusena viidi uuring läbi 61–74aastaste elanike seas. Küsitlusele oli võimalik vastata nii eesti kui ka vene keeles.

Uuringu tellija on sotsiaalministeerium koostöös haigekassaga.