Tartu Ülikooli teadlased uurisid eaka elanikkonna tervisevajadusi

Eakas mees jalutamas. Pilt on illustratiivne.

FOTO: Andres Haabu / Postimees

Tartu Ülikooli meditsiiniteadlaste juhitud uuringust selgus, et kõige parem oli perearsti külastava eaka ja hooldekodude elanike tervislik seisund. Kõige halvem olukord oli hooldajatoetusega inimestel ning statsionaarse ja koduse õendusabi patsientidel.

Projekti „Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine“ eesmärk oli saada ülevaade tervishoiu- või hoolekandeteenuseid vajavate vanemate inimeste tervise- ja toimetulekuprobleemidest, elukvaliteedist ning terviseedenduse vajadusest.

Lisaks uuriti, mida arvavad tervishoiu- ja hoolekandetöötajad eakate ennetusvajadustest ning kuivõrd nad ise seda oma igapäevatöös rakendavad. Analüüsiti ka hooldusvajadusega inimeste igakülgse hindamise metoodika ehk interRAI kasutamist.

Uuringu autorid, Tartu Ülikooli sisekliiniku dotsent Kai Saks, peremeditsiini professor Ruth Kalda, Tartu Ülikooli Kliinikumi arst-õppejõud Helgi Kolk, Tartu Linnavalitsuse Tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree, Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja doktorant, projekti administraator Pärt Prommik toovad projekti põhiliste tulemustena välja selle, et kõige parem tervislik seisund oli perearsti juures käivatel eakatel ning hooldekodudes elavatel isikutel, kõige halvem hooldajatoetusega isikutel ning statsionaarse ja koduse õendusabi patsientidel.

Tervisest sõltuva elukvaliteedi hinnang läks objektiivse seisundi hindamise tulemustega hästi kokku. Abistamisega seotud stressi oli kõige enam päevahoolduses käivate inimeste lähedastel, sageli ka hooldajatoetusega ning õendusabiteenuseid kasutavate isikute lähedastel.

Vähem kui pooled eakatega tegelevad inimesed rakendavad ka ennetusmeetmeid, samas enamik neist tunnistab selle vajadust.

Kolm neljandikku professionaalsetest hooldus- ja tervishoiutöötajatest kasutaks oma töös ka interRAI metoodikat, millest saavad palju vajalikku lisainfot.

Tulemustest lähtuvalt teeb teadlaste juhitud uurimisgrupp ettepanekuid paremaks sotsiaalpoliitikaks. Nende meelest vajab omastehooldus professionaalsete teenuste toetust – eriline tähelepanu tuleks pöörata hooldajatoetusega ja õendusteenuseid saavatele eakatele.

Vajalike teenuste paindlikult ja majanduslikult toimiv pakett nõuab professionaalide juhtimist, koos sellest tulenevate õiguste ja vastutusega.

Eakate ravisse ja hooldusesse oleks vaja kõigil tasanditel juurutada interRAI metoodika – vajadust selle järele on korduvalt tõestatud ning IT-lahendused selle toimimiseks loodud.

Eakatega tegelevate inimeste teadmisi oma patsientide tervise, toimetuleku ja preventsiooni iseärasustest on vaja täiendada. Selleks tuleks leida vastavad koolitajad, kes seda korraldaks ja vastutust kannaks.

Aastatel 2013–2014 uuriti Tartu linnas ja maakonnas elavate 65aastaste ja vanemate inimeste tervisevajadusi. Küsitleti kokku 3918 eakat. Programmi rahastas Eesti teadusagentuur TerVe.

Tagasi üles