Kevadised ilmad toovad paljudele kaasa väga ebameeldiva allergia. Tegemist on immuunsüsteemi reaktsiooniga mõnele toiduainele, tolmule, õietolmule, ravimitele või muulegi. Enamikule inimestest on see reaktsioon kahjutu.
Allergiline kevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allergia väljendub erinevalt: vesine nohu, aevastamine, sügelevad ja kipitavad silmad, nahalööve ja sügelus, seedehäired, raskematel juhtudel võivad tekkida hingamisraskused ja šokk.
Imikutel ja väikelastel levinud toidutalumatus reeglina lapse kasvades kaob. Vanemaks saades kimbutavad inimesi rohkem tolmu-, õietolmu-, kemikaalide-, või koduloomaallergia. Allergiline nohu võib esineda kas aasta ringi (algab tavaliselt vanuses 30–50) või hooaegade kaupa, näiteks kevaditi (algab tavaliselt lapseeas).
Nohu põhjustav ärritaja ehk allergeen satub ninna sissehingatava õhuga, tekitades ninas limaskesta ärrituse, mis väljendub ninakinnisusena ja vesise nohuna. Sagedamini esinevad allergeenid on õietolm (põhiliselt lehtpuud, kõrrelised, lilled), hallitusseente eosed, kodutolm, koduloomade karvad ja olmekeemia. Sageli võib allergia esineda mitme allergeeni suhtes. Sümptomid vallanduvad väga kiiresti kohe pärast allergeeniga kokkupuudet.
