/nginx/o/2016/02/26/5097837t1h6e47.jpg)
/nginx/o/2015/05/12/4057857t1h5541.jpg)
Mao, söögitoru või kaksteistsõrmiksoole haiguse kahtlusel tehtav uuring – gastroskoopia – on patsiendile küll ebamugav, kuid Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogi Peeter Kõiva sõnul liigset hirmu tunda pole vaja.
Gastroskoopia on mugavamaks muutunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ida-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog vanemarst Peeter Kõiva, kuidas gastroskoopial kasutatav endoskoop toimib?
Gastroskoopial ehk seedetrakti ülaosa uuringul, mille käigus uuritakse endoskoobiga söögitoru, magu ja kaksteistsõrmiksoolt, kasutatakse erilist painduvat instrumenti läbimõõduga 9–10 millimeetrit, mille otsas on videokaamera. Kaamera kuvab maos nähtava monitorile. Samuti on aparaadi otsas valgusallikas. Lisaks on instrumendil kanalid, mille abil saab makku õhku ja vett viia ning maosisu ka välja aspireerida. Samuti võimaldavad suu kaudu makku juhitavas gastroskoobis asuvad kanalid maost proovitükke kätte saada või raviprotseduure teha, näiteks süstimise teel verejooksu peatada.
Endoskoop ehk inspekteerimiskaamera on igati sobilik raskesti ligipääsetavate kohtade vaatluseks ja videosalvestamiseks või pildistamiseks. Endoskoobi distaalne ehk patsiendi vaadeldavast organist kaugemal paiknev ots on aga kõigis suundades liigutatav ja seetõttu on võimalik juhtida gastroskoop täpselt sinna, kuhu vaja.
