Rooli taha ei tohi istuda muutunud nägemise ja tähelepanuprobleemidega

Foto: Peeter Langovits / Postimees

Autost on saanud tarbeese, eriti maapiirkonnas. Auto annab vabaduse elada rahulikku ja turvalist elu külas või metsatalus, teisalt aga osa saada kõigest, mida ühiskond pakub. Kui võtta eakamalt ära võimalus sõita arsti juurde, kultuuri tarbida ja lähedastele külla minna ainult seetõttu, et autojuhil on aastaid 65 või rohkem, siis kaasnevad uued probleemid. Eakas tunneb end eemale tõrjutuna, tekib kõrvalise abi vajadus ja tüliks olemise tunne, depressioon, millele järgneb kiirem isiksuse vaimne ja kehaline hääbumine. Vanus iseenesest ei saa olla rooli taha istumisest loobumise põhjus, selleks on konkreetsed haigused ja nendega kaasnevad muutused, ennekõike nägemises ja tähelepanus.

Millised on sagedasemad haigused ja miks ei tohiks neid põdedes autot juhtida? Millal oleks mõistlik autojuhtimine lõpetada? Mida teha, et autojuhtimine vanemas eas oleks võimalikult turvaline nii autojuhile endale kui ka kaasliiklejatele?

Eaka autojuhi vanusepiiriks loetakse kokkuleppeliselt vanust alates 65 aastast. Ekslikult arvatakse, et eakas autojuht põhjustab sageli avariisid. See ei ole nii. Tõsi, õnnetusse satuvad vanemaealised sagedamini kui 40aastased, kuid tunduvalt harvemini kui autojuhid vanuses 20–25. Vanemaealine autojuht on hapram, liiklusavariisse sattudes on saadavad kehavigastused tõsisemad kui nooremal juhil.

Keha talitlus muutub

Vananemisega keha talitlus muutub. Nägemine ja kuulmine halvenevad, liigeste ja lülisamba painduvus langeb, reaktsioonikiirus alaneb. Nende muutustega peab arvestama ning valima aeglasema ja ettevaatlikuma sõidustiili. Siis on kõik hästi. Vanemas eas suureneb krooniliste haiguste võimalus ja võetakse mitmeid ravimeid. Kõik see mõjutab turvalist autojuhtimist, sest halveneda võivad tähelepanu, reaktsioonikiirus ja koordinatsioon.

Hea nägemine on ohutu autojuhtimise alus. Nägemine võib halveneda tasapisi ja märkamatult. Millised on autojuhtimist mõjutavad silmahaigused?