Järvamaa päästepiirkonna juht Janar Kärner tunnistas, et kutseliste korstnapühkijate vähesus võib lähimal ajal probleemiks muutuda. "Meile teadaolevalt on Järvamaal vähe korstnapühkijaid ning nende kohta on väga vähe teada. Kui korstnapühkija leitaksegi, siis on tal väga pikk tööjärjekord," nentis ta.
Päästjad ei lähe kodudesse kedagi karistama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kutseliselt korstnapühkijalt saadud kinnitus peaks elanikele andma kindluse, et tema kodus asuv kütteseade on ohutu. "Meie peame seda oluliseks, sest korras ahjust ja pliidist ei saa tulekahju alata, kuid kedagi me kutseliselt korstnapühkijalt saadud akti puudumise tõttu trahvima ka ei hakka," selgitas ta. "See paber peaks ennekõike olema tähtis inimesele endale."
Janar Kärner on oma töös puutunud kokku ka vanemate inimestega, kes ei taha uuendusi. Neile ei meeldi ei suitsuandur ega kutseline korstnapühkija.
Vaata videost, miks on oluline, et vähemalt kord viie aasta jooksul puhastab küttekolded ära just oma tööd tundev korstnapühkija.