Ükski päästeinspektor kohapeal trahviraha küsida ei tohi

Tulekahju Kerese tänava garaažis. Foto: Ardi Truija

Sel aastal saab täis viis aastat uue tuleohutusseaduse kehtima hakkamisest. See tähendab, et igal koduomanikul peab ahiküttega korteri puhul olema ette näidata paber selle kohta, et küttekolded on kutseline korstnapühkija ära puhastanud.

Päästeameti Lääne Päästekeskuse Ennetustöö Büroo juhtivspetsialist Marju Tamsalu, miks on vaja, et maja lõõrid teeb puhtaks just kutseline korstnapühkija?

Kutseline korstnapühkija annab küttesüsteemide puhastamisele suurema kindlustunde, kui nende ise pühkimine. Korstnapühkijal on teadmised küttesüsteemide eripäradest ja oskab täpselt iga nurga taha kiigata, et küttesüsteem täiuslikult puhtaks saaks. Tal on ka spetsiaalsed ja võimsad töövahendid. Korstnapühkija annab oma tööle alati garantii.

Lisaks puhastustööle hindab korstnapühkija ka küttesüsteemide tehnilist olukorda. Korstnapühkijal peab olema kutsetunnistus ning kindlasti peab ta oma töö osas kliendile akti väljastama.

Veebiaadressilt http://www.kutsekoda.ee/et/index saab kontrollida korstnapühkija kutsetunnistust, sama saab uurida ka päästeala infotelefonilt 1524.

Tuleohutuse seadusest tulenevalt peab üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone ja väikeehitise küttekolded kord viie aasta jooksul ära puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti. 2015. aasta 1. septembriks peab olema korstnapühkija ära käinud kõigis sellistes hoonetes.

Milliste tundemärkide alusel saab kontrollkäiku tegeva õige tuleohutusinspektori ära tunda?

Õige tuleohutusjärelvalve inspektor kannab päästja eririietust. Ta sõidab päästeembleemiga varustatud punase autoga. Ainus uus asi on töötõend, mis vanasti oli punane, aga nüüd on valge.

Kindlasti tuleb rõhutada, et ükski inspektor ega menetleja ei küsi kohapeal trahviraha. Kui tuleb ostus sunniraha rakendada, siis selle kohta väljastab Päästeamet eraldi dokumendi. Pealegi ei tule ükski ametlik päästeametnik kunagi kohe trahvijutuga lagedale, vaid koduomanikule antakse võimalus viga mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Kui seda ei tehta, alles seejärel rakendatakse sunniraha.

Kas vanemaealised inimesed võiksid olla ohus, kui jutt käib tuleohutusest ja ahju-pliidi õigest kütmisest?

Eakad on tõepoolest meie üks nii öelda ohustatumaid sihtgruppe. Miks? Enamasti on vanemad inimesed oma vanades uskumistes ja kogemustes kinni. Vanasti ei keelanud keegi tuhka plastmassämbrisse panna ja selline suhtumine on aastakümneid ka nende peas olnud. Võin tuua veel näitena vanast ajast pärit kombe kuivatada puid pliidi peal ja riideid pliidi kohal. Ahju või pliidi ees pole vanemaealistel tihti kaitsvat plekktahvlit ning küttekolde suu ees lebavad toidupakendid, kaltsud, kütte alustamiseks valmis pandud ajalehed või muudki asjad, mis on väiksegi sädeme langemisel kerged süttima. Need on igapäevased näited, vanemate inimeste suhtumist on keeruline muuta.

Ühel tuleohutusjärelvalve inspektoril oli kogemus üksiku vanema naisega, kelle kodus olid kõik need eelnevalt loetletud ohumärgid. Lisaks oli majaperenaine täiesti veendunud, et just suitsuandur ongi see kurjajuur, mis tulekahju põhjustab, sest kui tema hakkab selle piiksujaga tegelema, siis selle aja jooksul just lähevadki asjad põlema. Selle peale vanaproua ei tulnud, et kui tema ahi pidevalt suitsu sisse ajab, siis hakkab suitsuandur tööle.

Millise pildi on kontrollkäigud küttesüsteemide korrasolekust andnud?

Katkised küttesüsteemid vanema inimese kodus ei ole midagi erakordset. Kui eakas on üksik, lähedasi ei ole, siis jääb ta oma murega üksi. Tihtipeale ei oska ta ise oma probleemidele tähelepanu pöörata, sest see olukord on talle nii tavapärane. Seega ta ei märkagi, et viimalõõr ehk slepe on ära vajunud, pliidiraual pragu sees või koldes lagunenud kivid.

Kui selguvad probleemid küttekolletega, siis tekib kohe suur mure, sest pottsepatöö on üsna kallis. Sel juhul on mõistlik kindlasti pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et koos probleemile lahendus leida. Oluline on ka lähedaste roll. Nemad võiksid oma (vana)vanemate kodul ja seal oleval ahjul-pliidil silma peal hoida ning vajadusel rahaga toetada.

Kõrgem vanus ei võrdu alati tuleohuga. Õnneks üsna palju neid vanemaealisi, kes tuleohutusest hoolivad ning teevad kõikvõimaliku, et oma kodu turvalisena hoida.

Probleemsed on need inimesed, kes on nii öelda elu hammasrataste vahele jäänud. Kui eakaid on veel kuidagi võimalik suunata ja toetada, siis elus pettunud inimeste puhul on see kordades keerulisem. Enamasti neid ei huvita, kuidas nad endale sooja või valguse saavad, peaasi, et saavad.

Viimatise kodukülastuse ajal nägime inimese elupaigas sellist pliiti, mis enam väga pliidi moodi välja ei näinud. Seda, et tegemist on pliidiga, oli võimalik vaid aimata. Ühes niinimetatud kodus seisis keset tuba lõkkease, milles olid mõned telliskivid, mis idee järgi pidid sooja salvestama. Keeruline on see, et taolises olukorras elavad inimesed ei saa asja ohtlikkusest ise aru ja neil puudub ka igasugune soov probleemiga tegelda. Kui me kohalikule omavalitsusele ohtlikest eluasemetest teada anname, siis tuleb välja, et nende inimestega on tegeldud, kuid nood keelduvad valla pakutud lahendustest.

 

KAS SA TEAD, ET:

* Selle aastaga peab korstnapühkija olema käinud igas Eesti kodus.

* Täitus viis aastat viimase tuleohutuse seaduse vastuvõtmisest, mis kohustab eramu omanikku kord aastas korstnat puhastama ning vähemalt iga viie aasta tagant tuleb seda tööd lasta teha kutsetunnistusega korstnapühkijal. Seega peab sellel aastal olema igal kodul ette näidata kutselise korstnapühkija akt.

* Päästeameti andmeil sai möödunud aastal pühkimata korstnast alguse 84, kütteseadme rikkest 71 ning hooletust kütmisest 86 tulekahju. Neis hukkus 5 inimest, mis teeb 9 protsenti kõikidest tulesurmadest.

* If Kindlustuse varakahjude grupijuht Piret Jõhviku sõnul tuleb tuleohutusnõuetesse tõsiselt suhtuda, sest tegematajätmised või ebakvaliteetne töö ohustavad otseselt inimeste elu. „On üsna sage, et tulekolletest alguse saanud tulekahju põhjus on seotud ebakvaliteetse tööga, mille on teinud hoone omanik ise või juhuslikult valitud ehitaja. Põhjuseks on tihti raha kokkuhoid, kuid meie praktika on näidanud, et ebakvaliteetne tuleohutusalane töö võib viia kodu hävimiseni,“ lisas Jõhvik.

* If Kindlustusele laekub aastas tulekahjude kohta keskmiselt 200 teadet, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.

Väljavõte 5.05.2010.a välja antud Tuleohutuse seaduse paragrahvist 11:

(4) Ka kutsetunnistuseta isik võib üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, kui ta järgib küttesüsteemide puhastamise nõuet. Küll ei tohi ta suitsulõõrides tahma põletada.

(5) Üks kord viie aasta jooksul peab ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.