Töövõimetusseaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi

Tartus Raekoja platsil toimus puuetega inimeste meeleavaldus töövõimereformi peatamiseks. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ning tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev andsid täna töövõimereformi juhtrühmale ülevaate reformi rakendamise seisust. Sotsiaalministeeriumi vahehinnangus jõuti järeldusele, et mõistlik on töövõimereform käivitada järk-järgult.

Ettepanek esitatakse lähiajal arutamiseks valitsusele. „Kõigepealt alustame osalise töövõimega inimestele uute teenuste pakkumisega ja alles seejärel hakkab Töötukassa hindama nende inimeste töövõimet. Selle kaudu tagame, et tegemist poleks valusa sotsiaalse eksperimendiga ning vähenenud töövõimega inimesed saavad tööle pääsemisel reaalset abi,“ ütles sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna.

Töövõimereformi käivitudes hinnatakse senise püsiva töövõimetuse asemel inimese säilinud töövõimet ning töövõimetuspensioni asemel hakatakse maksma töövõimetoetust. Töövõimet hindab ja töövõimetoetust, abivahendeid ning võimalusi töökoha kohandamiseks pakub Töötukassa.

Etapiviisiline käivitumine tähendab, et töövõimetoetuse seaduse jõustumine lükkub poole aasta võrra edasi ning Töötukassa hakkab inimeste töövõimet hindama alates 1. juulist 2016.

„Selleks, et osalise töövõimega inimeste hindamine vastaks tegelikele oludele, tuleb töövõimetoetuse seadust ja sellega seotud seadusi muuta rohkem kui 60 protsendi ulatuses ning vastavalt muudatustele valmistada ette rakendusaktid ja IT lahendused. Samuti tuleb uuele süsteemile sujuva ülemineku tagamiseks eelnevalt testida töövõime hindamise metoodikat, seejärel tulemusi analüüsida ja metoodikat hiljem vastavalt vajadustele täiendada,“ selgitas tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev.

Lisaks tuleb garanteerida, et ITarenduste võimalikud probleemid lahendatakse enne süsteemi käivitumist, mitte selle käigus. Olemasolev Sotsiaalkindlustusameti infosüsteem ei võimalda praegu seaduse täismahus rakendamist, see on tehniliselt ja arhitektuuriliselt vananenud. Kui selle baasil käivitada töövõimereform täies mahus, on väga suur tõenäosus, et infosüsteemi töös tekivad tõrked või süsteem jookseb kokku ning see seab ohtu kogu riigi pensionite ning laste- jm toetuse maksmise.

1. juulist 2016 hakkab Töötukassa maksma töövõimetoetust uutele süsteemiga liituvatele inimestele, kelle töövõime on hinnatud osaliseks või puuduvaks. Praeguste töövõimetuspensionäride töövõimet hakatakse uutel alustel Töötukassas hindama 1. jaanuarist 2017. Samuti ka nende töövõimetuspensionäride töövõimet, kelle töövõimetuspensionäri staatus lõpeb ja kes tulevad Töötukassasse korduvhindamisele.

Sotsiaalhoolekande seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatused jõustuvad varasemalt planeeritud ajal ehk 1. jaanuaril 2016. See tähendab, et uus rehabilitatsiooniteenuse korraldus hõlmab järgmisest aastast nii sotsiaal- kui tööturuvaldkonda. Praegu on rehabilitatsiooniteenuse eesmärgik ainult inimeste sotsiaalse toimetuleku parandamine igapäevaelus, mitte aga tööl püsimise toetamine või tööle saamine. Samuti muutub erivajadustega inimestele abivahendite ostmise ja üürimise korraldus, mis ei ole 2016. aastast enam maakonnapõhine, vaid süsteemi haldajaks saab üleriiklikult Sotsiaalkindlustusamet.

Eestis on praegu ligikaudu 100 000 töövõimetuspensionäri, kellest umbes pooled töötavad.