/nginx/o/2009/09/11/234096t1hcdd4.jpg)
Viis aastat tagasi võeti vastu viimane tuleohutuse seadus, mis kohustab eramu omanikku kord aastas korstnat puhastama. Vähemalt iga viie aasta tagant peab seda tööd tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. Sel aastal peab igal kodul olema ette näidata kutselise korstnapühkija akt.
Päästeameti andmeil sai möödunud aastal pühkimata korstnast alguse 84, kütteseadme rikkest 71 ning hooletust kütmisest 86 tulekahju. Neis hukkus 5 inimest, kokku 9 protsenti kõigist tulesurmadest.
If Kindlustuse varakahjude grupijuht Piret Jõhvik ütles, et tuleohutusnõuetesse tuleb väga tõsiselt suhtuda, sest tegematajätmised või halvasti pühitud korsten ohustavad otseselt inimeste elu.
„On üsna sage, et tulekolletest alguse saanud tulekahju põhjus on seotud ebakvaliteetse tööga, mille on teinud hoone omanik ise või juhuslikult valitud ehitaja. Põhjuseks on raha kokkuhoid. Meie praktika on näidanud, et ebakvaliteetne töö võib viia kodu hävimiseni,“ lisas Jõhvik.
If Kindlustusele laekub aastas keskmiselt 200 teadet tulekahjude kohta, neist ligikaudu 20 protsenti on alguse saanud küttekehast või korstnast.
Need, kes pole viimase viie aasta jooksul kutsunud seda tööd tegema kutselist korstnapühkijat, võivad seda teha Eesti Korstnapühkijate Koja kodulehe kaudu www.korsten.ee
Väljavõte 5.05.2010. a välja antud tuleohutuse seaduse paragrahvist 11:
(4) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri, välja arvatud põletada tahma suitsulõõrides, enda tarbeks puhastada ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.
(5) Paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.