Ajakirjas 60+ trükitud palvele tuua muuseumile sõjaaja laste esemeid vastas üle 30 inimese. Muusemitöötajad kohtusid väga põnevate inimestega ning kuulsid nende lugusid sõjast. Ajaloomuuseumi näituste ja ürituste juhi Ehti Järve sõnul pakkusid inimesed näitusele ülespanekuks üle ootuste palju sõjaagseid mänguasju, aga ka teisi tol ajal neile kuulunud esemeid, samuti fotosid, raamatuid, salmikuid, postkaarte ja muudki.
„Erinevaid materjale laekus nii rohkelt, et mais avatav Eesti Ajaloomuuseumi ja Tartu Mänguasjamuuseumi koostöönäitus „Lapsed ja sõda. 1941–1944“ paraku seda kõike mahutada ei suudagi,“ avaldas näitusejuht kahetsust.
Hoolikalt valitud ja kaalutletud näituse esemenimekirjale pilku heites leiame sealt mängukoera, rindekaartide klade, isevalmistatud tikunukud, puidust koolikoti, langevarjuriidest ristimiskleidi ja nukumööblit. Palju olulisemad on aga esemetega kaasnevad lood.
„Muuseumile on väärtuslikud eelkõige need esemed, millel on oma huvitav lugu. Vahel ei pruugi ese ise tähelepanu köitagi, aga muutub põnevaks alles koos looga,“ selgitas Ehti Järv.
Ühe sellise esemena laenutati näitusele 1941. aastal Tartu lahingute ajal sündinud poisile õmmeldud imikumüts. Mütsiga käib kaasas selle omaniku sünnilugu, mille jutustas edasi tema tütar:
„Sünnitusmajja oli vaja minna Tähe tänavalt Toomemäele, aga samal ajal olid lahingud ja üle Riia tänava ei pääsenud, sest kuulid lendasid. Vanaema peeti seal kinni ja küsiti kuhu lähed, naine? Ta seletas, et last sünnitama vaja minna. Siis juhatati ta kaugemalt ringiga edasi, et ei saaks altpoolt tulevate kuulidega pihta. Haiglas olid aknad purunenud, sünnitustoas polnud vett ega elektrit, kasutati küünalt. Ämmaemand oli varjanud ennast sünnituse ajal laua all, sest oli lahing. Vanaema olevat ikka hüüdnud, et tulge aidake mind ka, aga ta ütles, et hoidke ikka tagasi ja oodake, sest kuulid lendasid ja ta ei julgenud laua alt välja tulla.“