/nginx/o/2014/06/09/3104096t1h9f05.jpg)
Võrreldes Euroopa eakaaslastega töötavad Eesti eakad palju ja on haritumad, kuid nende tervis on kehv ja sissetulek napp, selgub äsja avaldatud analüüsis.
Eesti eakad on haritud ja töökad, aga kehva tervise ja sissetulekuga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni ja ÜRO koostatud aktiivsena vananemine indeksis paikneb Eesti 28 riigi seas küll 10. kohal, kuid positsiooni nõrgestab vanemaealiste vähene osalus ühiskonnaelus, teatas poliitikauuringute keskus Praxis BNSile.
Indeksi põhjal on näha, et pensionäride potentsiaali kasutatakse kõige paremini ära Põhjamaades ja tabeli tipus on Rootsi, Taani, Holland ning Soome. Eesti ja Tšehhi kuuluvad ainsatena Ida-Euroopast keskmisesse edetabeli rühma, sabas sörgivad teised Ida-Euroopa riigid koos Kreekaga.
Eesti kohta kergitab tabelis asjaolu, et siinsed eakad on tööelus aktiivsed. „Vanemaealiste suhteliselt suur tööhõive võrreldes Euroopa eakaaslastega kannab nii häid kui ka halbu sõnumeid,“ selgitas Reelika Leetmaa Praxisest. „Osalt on kõrge hõivemäära taga see, et meil ei ole võrreldes vana Euroopa riikidega loodud niivõrd heldeid eelpensionisüsteeme ja seetõttu jätkavad meie seeniorid võimalusel töötamist ka pensionieas. Seda soodustab samuti pensionisüsteem, mis võimaldab saada korraga nii pensioni kui töötasu,“ lisas Leetmaa.
Eksperdi sõnul on aga halb mitmest uuringust ilmnenud asjaolu, et pensionieas jätkatakse töötamist ennekõike vajadusest, et perele piisav sissetulek tagada. „Näiteks 2012. aasta tööjõu-uuringu andmetel jätkas ligi 80 protsenti vanemaealistest pensionieas töötamist just sel põhjusel. Vaid Kreekas ja Rumeenias on näitaja veel kõrgem. Samas kui näiteks Põhjamaades jätkatakse pensionieas töötamist pigem mitterahalistel põhjustel, näiteks sellepärast, et töö meeldib,“ selgitas Leetmaa.
Kõige viletsamal positsioonil on Eesti ühiskondlikus elus osaluse indeksis.Oleme 28 Euroopa Liidu riigi võrdluses 25ndad, eespool vaid Rumeeniast, Bulgaariast ja Poolast. „Eriti teravalt jääb silma madal poliitilise aktiivsuse näitaja ja vähene osalus vabatahtlikus tegevuses. Ka Praxise varasemad vabatahtlikus töös osalemist käsitlevad uuringud on jõudnud tõdemuseni, et vabatahtlikke on pensionäride seas kõige vähem,“ avas andmeid Jane Matt Praxisest.
„Võrreldes teiste Euroopa riikidega hindavad eestlased madalaks ka oma vaimset heaolu ning sotsiaalset võrgustikku ehk seda, kui sageli inimesed kohtuvad oma lähedaste ja sõpradega,“ lisas Matt ja arvas, et siin võib põhjus peituda suures üksi elavate eakate hulgas kui ka väheses põlvkondade vahelises suhtluses.
Kehv tervis ja vilets juurdepääs tervishoiuteenustele, eelkõige hambaraviteenustele seab piirid Eestis aktiivsena ja toimekana vananemisele.
Analüütikud toonivatavadki, et Eesti eakate ühiskondlikus elus osaluse aktiivsust tuleks hinnata teiste näitajate kontekstis. „Kui näeme, et Eesti vanemaealine on madala sissetuleku tõttu tööga hõivatud ja kehva tervisega ega tunne end turvaliselt, siis see avaldab kindlasti oma mõju. Kas eakal on võimalust ja tahtmist ning kas ta suudab veel ühiskondlikus elus osaleda?“ küsis Matt.
„2040. aastaks on Eestis peaaegu pool kogu rahvastikust ja ka pool tööealistest üle 50aastased, seega on ka vaja palju rohkem ja hoogsamalt vanemaealisi puudutavet teemadega tegelda,“ lisas Leetmaa.
Aktiivsena vananemine tähendab vananemist hea tervise juures, täieõigusliku ja iseseisva ühiskonnaliikmena. Sõna „aktiivsena“ rõhutab jätkuvat osalemist ühiskonnas, majandus-, kultuuri- ja igapäevaelus, mitte vaid füüsilist või tööalast aktiivsust. See vastandub mõtteviisile, mille järgi vananemine ja teistest sõltuvaks muutumine tähendavadki automaatselt üht ja sedasama. Just vanemaealiste iseseisvuse säilitamine on aktiivsena vananemise üks olulisemaid komponente.
Indeks on poliitikakujundajate tööriist, mis mõõdab seda, kuivõrd hästi riik vanemaealiste potentsiaali kasutab, mil määral vanemaealistel on võimalik ühiskonnaelus osaleda, iseseisvalt toime tulla ning mil määral neid selles toetatakse.
Indeks on loodud 22 üksiku näitaja põhjal, mis on omakorda jagatud nelja valdkonda: osalemine tööelus, sotsiaalelus, iseseisev ning tervislik ja turvaline elu, samuti aktiivsena vananemist soodustav keskkond.