Terviseametile teadaolevatel andmetel ei registreeritud möödunud nädalal intensiivravi vajanud gripijuhte ega gripist tingitud surmajuhte, kuid ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine püsis ikka veel kõrgel. Arstide poole pöördus 4013 haigestunut, neist 47 protsenti olid lapsed. Haiglas viibijatest olid 47 protsenti vanemaealised.
Hingamisteede viirusnakkused ja gripp on visad taganema
Grippi haigestumuse intensiivsus on küll madalal tasemel, kuid gripi levib jätkuvalt laialdaseks. Gripilaadsetesse haigustesse haigestumine kasvas möödunud nädalal 16 protsenti, teatas Teviseamet. Olulisel määral mõjutas kasvu haigestumine vanemealiste seas (53 protsenti võrra), kus haigestumise kasv oli seotud eeskätt A-gripiviirusega. Väikelaste vanusrühmas oli haigestumiste kasv seotud nii RS-viiruse kui ka B-gripiviirusega. Teistes vanusrühmades oli haigestumus seotud muude viirustega.
Gripi hääbumisest veel rääkida ei saa, sest haiglaravi vajavate inimeste arv püsib endiselt suhteliselt kõrgel tasemel. E-Tervise täpsustatud andmetel on hooaja algusest gripi tõttu haiglaravi vajanud 512 patsienti, neist 37 inimest lisandus möödunud nädalal. Kõige rohkem vajasid hospitaliseerimist vanemealised inimesed – kõigist haiglas viibijatest 47 protsenti.
Gripiviirused moodustasid kõigist laboratoorselt kinnitatud proovidest 490 protsenti. Laboratoorselt kinnitatud gripiviiruste osakaal kasvas, kinnituse said 53 gripiviirust , neist 24 olid A- ja 29 B-gripiviirus.
Terviseametile teadaolevatel andmetel ei registreeritud möödunud nädalal intensiivravi vajanud gripijuhte ega gripist tingitud surmajuhte. Andmed selliste patsientide kohta edastasid Ida-Viru Keskhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum ning Pärnu Haigla.
Hooaja algusest alates vajas gripi tõttu intensiivravi 34 inimest vanuses 31–100 eluaastat. Intensiivravi vajanutest oli vanemaealisi (65 ja vanemad) 94%, üks patsient oli 31 ja üks patsient 52aastane. Kõik kuulusid nii vanuse kui ka kaasuvate haiguste tõttu riskirühma. Andmed haigestunute vaktsineerimise kohta kas puudusid või oli kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud.
Hooaja algusest on kuue haigla andmeil surnud kokku 20 inimest, neist oli üle 65 aasta vanuseid 19, üks inimene oli 52aastane. Kõik lahkunud kuulusid riskirühmadesse, põhiline riskifaktor oli kardiovaskulaarsed haigused.