/nginx/o/2014/03/12/2889630t1h255e.jpg)
Hammaste pesemine on elementaarne ja oluline osa igast päevast, ent tervete hammaste tagamiseks on oluline ka õige toitumine.
Kui on janu, joo vett!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hambaarstide Liidu president Marek Vink ja Signali brändijuht Marit Soha selgitavad, kuidas toitumisharjumuste abil hammaste tervise eest hoolitseda.
Janujook on vesi
Hambaaukude peamiseks tekitajaks on hambakaaries, mis on hamba mineraali tasakaaluhäire. Kõige tavalisem hambakaariese põhjustaja on harjumus juua janu korral morssi, mahla, limonaadi või muud magustatud vedelikku.
„Magustatud joogid kahjustavad hambapinda ning kestval kokkupuutel muutub hambakude pehmeks ja kiiresti kuluvaks. Jookide suhkrusisaldus annab hoogu ka kaariesebakteritele, mistõttu on iseäranis oluline harjutada juba beebi janu korral vett jooma,“ selgitas Eesti Hambaarstide Liidu president Marek Vink.
Söö neli korda päevas
Pea kõik toidukorrad peidavad endas suhkruid. Igast söögikorrast saavad energiat ka suus elavad mikroobid, kelle elutegevuse jääkprodukt on piimhape. Sagedase söömise poolt põhjustatud kestev happerünnak lõhub aga hambaid. Kaariesehaigust saab kontrollida hambasõbralikult toitudes, mis tähendab vähemalt 3–4tunniseid pause söögikordade vahel. See annab süljele aega, et happerünnaku tagajärjed taasmineraliseerida.
Väldi näksimist
Pidev näksimine rikub hamba loomuliku mineraaliainevahetuse tasakaalu. Sagedase näksimise tagajärjel tekib kõvakoe pöördumatu kahjustus ning jõudes pehmema hambaluuni, „söövad“ mikroobid hambakrooni seest õõnsaks. Inimene ise avastab augu alles siis, kui seest õõnsa hamba vaap murdub. „Näiteks hammastele kleepuvate küpsiste või krõpsude poolt esile kutsutud happerünnak võib kesta veel tunde pärast söömise lõpetamist. Seetõttu tasub anda hammastele puhkust ning vältida söögikordade vahelist näksimist,“ selgitas Soha.