Kas kevadväsimus on olemas või on tegemist müüdiga?

Magnettormi enim kogetud sümptomiteks on väsimus.

FOTO: Peeter Kümmel / Sakala

Kevadel kurdetakse tihti kasvava väsimustunde üle. Kas kevadväsimus on reaalselt olemas või on tegemist pelgalt müüdiga? Kuidas oma organismi pärast talve turgutada, kirjutab rahvusringhäälingu teadusportaalis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna sisehaiguste propedeutika ehk eelteaduse professor Margus Lember.

Inimesed väidavad, et nad tunnevad kevadväsimust. Asja täpsemalt uurides tõdeme üllatusena, et pole kindlaid kriteeriume, mille alusel arvata, et tegemist on just kevadväsimusega. Samuti puuduvad kirjanduses usaldusväärsed uuringud, mis selle nähtuse põhjusi oleks leidnud või kinnitanud.

Enamik kevadväsimust käsitlevaid kirjutisi põhineb inimeste kirjeldusel, et kevade saabumisel on nad loiumad, väsivad kiiremini ja tahavad rohkem magada. Jättes kõrvale Hiina meditsiinis kirjeldatu, on kevadväsimusele püütud erinevaid põhjendusi leida. Näiteks arvatakse, et kevadväsimuse taga on hormoonide melatoniini ja serotoniini muutunud nõristus, sest pime aeg taandub ja päikesevalgust tuleb juurde, või vitamiinipuudus, ehk ka selja taha jäänud kurnav viirushaiguste hooaeg ja infektsioonide põdemise järgselt kurnatud organism. Neil kõigil, nagu ka mitmetel muudel arvamustel, võib kevadväsimuse tekkes oma roll olla.

Usaldusväärsete uuringute puudumise tõttu võib aga nõustuda ka seisukohaga, et kevadväsimus on sobiv viis oma väsimustunnet põhjendada. Skeptikud väidavad koguni, et kevadväsimus on tervikuna inimeste endi välja mõeldud nähtus ja et tegelikult pole väsimusel vahet, milline aastaaeg parajasti on.

Teadustööde andmebaase analüüsides leiab üllatavalt vähe töid, mis on pühendatud kevadväsimuse ja selle põhjuste uurimisele. Internetilehed, kus kevadväsimuse raviks pakutakse ja müüakse kõiksuguseid vahendeid, ei ole just kõige usaldusväärsemad infokanalid.

Selles situatsioonis tundub sobiv anda väsimuse peletamise soovitusi. Need kõlbavad ka teiste aastaaegade korral.

Väsimuse vastu ja organismi toniseerivalt toimivad alati mõõdukas kehaline koormus, ületöötamise vältimine, piisav puhkus ja uni. Toit olgu tasakaalustatud, vitamiine tuleks hankida eeskätt sobivatest toitudest.

Päikesepuuduse kuudel on soovitav võtta D-vitamiini. Viirushaiguste perioodil tuleks püüda mitte haigestuda, end gripi vastu vaktsineerida, karastades ja värskes õhus treenides organismi vastupanuvõimet suurendada. Mõistlik on toniseerivate vahendite ja alkoholiga piiri pidada. Kõik need soovitused sobivad tervisliku eluviisi propageerimiseks ka muudel aastaaegadel, mitte ainult kevadisel väsimuse perioodil.

Tagasi üles