E, 5.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Doktoritöö näitas, et Eesti meditsiiniõed on sisemiselt tugevalt motiveeritud

60+
Doktoritöö näitas, et Eesti meditsiiniõed on sisemiselt tugevalt motiveeritud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Meditsiiniõde. Pilt on illustratiivne.
Meditsiiniõde. Pilt on illustratiivne. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku õendusjuht Kristi Toode kaitses täna Tampere Ülikooli terviseteaduste osakonnas doktoritööd, mis käsitles õdede töömotivatsiooni. Tegemist on esimese doktoritööga, mille autoriks on Eestis töötav õde ning mis käsitleb Eesti õenduse jaoks olulisi teemasid.

Doktoritöös uuris Kristi Toode, mis motiveerib õdesid töötama ning kuidas toetavad motivatsiooni isiklikud ja organisatsioonilised tegurid. Autor analüüsis 24 varasema empiirilise uurimistöö andmeid ning võrdles neid Eesti õdede seas läbi viidud uurimusega, milles osales 201 haiglaõde. Samuti annab doktoritöö soovitusi õdede paremaks motiveerimiseks.

„Enamik vastanud õdedest oli sisemiselt tugevalt motiveeritud, nad nautisid oma tööd ja olid omaks võtnud välised regulatsioonid, sest need on kooskõlas nende isiklike vajaduste, väärtuste ja eesmärkidega. Välised motivaatorid nagu edu ja tunnustus olid olulised pikema staažiga või juhtival positsioonil õdedele, kes muretsesid oma maine ja võimalike eksimuste pärast rohkem kui nooremad kolleegid,“ selgitas Kristi Toode analüüsi tulemusi.

Doktoritöö järelduste kohaselt tõstsid töömotivatsiooni samuti isiklikud tegurid, nagu parem ametialane koolitus, organisatsiooni ja ühiskonnaga samade väärtuste jagamine ning organisatsiooniliste teguritena töö iseloom, toetavad töötingimused ja patsientide ohutus. „Doktoritöö kinnitab, et haiglaõdede motiveeritus on üks olulisi eeldusi kvaliteetse tervishoiuteenuse osutamiseks,“ lisas Toode.

„Õenduse ja ämmaemanduse arenguks on oluline, et ülikooli kõrval tegeleksid aktiivselt teadustööga ka tervishoiukõrgkoolid ja -asutused. Doktorikraadiga õdesid, kes viiksid läbi uurimistöid nii õendusteaduses kui interdistsiplinaarsetes meeskondades, on vaja nii uuringute korraldamiseks kui ka nende ellu rakendamiseks, samuti magistriõppe juhendamiseks,“ ütles Õdede Liidu president Ester Öpik. „Iga doktorikraadiga õe lisandumine annab õendusvaldkonnale kaalu ning tugevdab Eesti tervishoiusüsteemi.“

Eestis õpetatakse õendusteadust Tartu Ülikoolis magistriõppe tasemel. Õenduse doktoriõppes õpib praegu Soome ülikoolides viis Eesti õde, Tartu Ülikooli rahvatervise erialal valmistub doktorikraadi kaitsma kaks õde.

Vajadus doktorikraadiga õdede järele on välja toodud Eesti õenduse arengustrateegias aastateks 2011–2020 „Kaheksa sammu inimese tervise heaks,“ mis näeb ette doktorikraadiga õdede arvu kasvatamist suurendamaks õendusteaduse kui ühe olulise teadusharu arengut ja jätkusuutlikkust Eestis.

Kristi Toode doktoritöö juhendajad olid professor Tarja Suominen Tampere Ülikoolist ja dotsent Pirkko Ruotasalo Helsinki Ülikoolist, oponeeris professor Arja Häggman-Laitila Ida-Soome Ülikoolist.

Doktoritöö on leitav Tampere Ülikooli raamatukogu digikogus aadressil http://tampub.uta.fi/handle/10024/96785

Märksõnad
Tagasi üles