L, 26.11.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Enesesõbralikkus enesehinnangu upitamisest parem

60+
Enesesõbralikkus enesehinnangu upitamisest parem
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustratiivne.
Pilt on illustratiivne. Foto: www.sxc.hu

Austraalia teadlased tõestasid, et mõistev suhtumine oma nõrkustesse võib kaitsta madala enesehinnanguga inimesi tõsisemate probleemide eest.

Üks paikapidavamaid seaduspärasusi psühholoogias on seos inimese enesehinnangu ning heaolu vahel. Madal enesehinnang pole riskiteguriks mitte ainult ärevus- ja meeleoluhäiretele, vaid isegi teatud füüsilistele haigustele, vahendab rahvusringhäälingu teadusportaal.

Pikka aega on eriti USAs parimaks madala enesehinnangu ennetuseks ja raviks peetud varasest noorusest peale kõrge enesehinnangu sisendamist, näiteks enda tugevate külgede rõhutamise ja arendamise näol. Ent nüüdseks on selgunud, et kui see strateegia põhineb enese võrdlemisel teistega, on sel oma varjupool. Inimesel võib tekkida harjumus oma minapildi parandamiseks teisi halvustada. Või jääb ta liigselt sõltuma pidevast positiivsest tagasisidest ning uutest saavutustest. Kõrge enesehinnanguga inimestel on sageli raske ka oma puudusi iseendalegi tunnistada ja seeläbi oma nõrku kohti arendada.

Viimastel kümnenditel on paljud psühholoogid idamaiste filosoofiate eeskujul asunud soovitama alternatiivset lähenemist elutervele minapildile, mida võib nimetada enesesõbralikkuseks (self-compassion). Enesesõbralikkus seisneb mõistvas ja hoolivas suhtumises iseendasse, eriti raskematel eluhetkedel. Erinevalt kõrgest enesehinnangus, ei eelda kõrge enesesõbralikkus tõendeid teiste seljatamise kohta. Lisaks on tööintervjuu eksperimendid näidanud, et endasse sõbralikult suhtuvad inimesed on oma nõrkustest või puudustest rääkides oluliselt vähem ärevad kui kõrge enesehinnanguga inimesed.

Seega võib enesesõbralikkus olla tasakaalukam viis madala enesehinnanguga võitlemiseks kui enesehinnangu upitamine. Varasemates uuringutes on tõepoolest märgatud seost enesesõbralikkuse ja vaimse tervise vahel. See ei luba aga otsustada põhjuslikkuse üle.

Ka Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudi ja psühhiaatria õppetooli koostöös on just algamas sellesisuline uuring, et selgitada, kuidas on lood mornideks ja depressiivseteks peetavate eestlastega.

Kirjeldatud internetipõhisesse uuringusse on oodatud osalema kõik täiskasvanud, soovi korral saab seda psühholoogia instituudi kodulehel.

Märksõnad
Tagasi üles