Säästunipid, sapipõis ja viis olulist ravimtaime

Ajakirja esikaas. Foto: 60+

Pensionipõlves sissetulekud tunduvalt vähenevad. Hea, kui lisaks pensionile on mõni tuluallikas või aiamaalapp, ent igal juhul sunnib kõhnem rahakott tarbimisharjumusi muutma. Säästmine pole häbiasi, vaid mõtteviis, millest lähtub ka enamik rikkaid inimesi. Suur osa rahast kulub igapäevaoste tehes. Kui töölkäija võib veel lubada arvamust „mis see mõnikümmend senti ära ei ole”, siis pensionär peab hoolikalt raha lugema. Ajakirja 60+ aprillinumbris pakume lugejatele võlanõustaja Anne Rähni, Tarbijakaitseameti töötaja Kadri Pauli ja Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juhi Lee Maripuu nõuannetele toetudes võimalusi, kuidas võiks raha kokku hoida.

Norskamine on laialt levinud kaebus. Aga norskamine ei ole ainult tüütu ja süütu uneaegne hingamishäire, vaid mõjutab kaelaveresoonte seina ehitust. Miks? Norskamise ka uneapnoe võimalikest tagajärgedest ja sellest, kuidas seda ravida, kirjutab ajakirja 60+ värskes numbris Tartu Ülikooli Kliinikumi Kõrvakliiniku kõrva-nina-kurguarst ja unearst Heisl Vaher.

Aseta käsi sinna, kus arvad olevat oma südame. Leitud? Nüüd aju. Aga sapipõis? Enamik inimesi ei mõtle oma tervisest kõneldes sapile. Täpsemalt sapipõiele, sellele väikese pirni mõõduga organile täpselt maksa all. Ometi on sapipõiel tähtis roll. Miks on sapp meile tähtis, millised tõved võivad tabada sapipõit ja kuidas neid ravida, vastavad värskes 60+ aprillinumbris Lääne-Tallinna Keskhaigla endoskoopia osakonna juhataja Külliki Suurmaa, Ida-Tallinna Keskhaigla Gastroenteroloogiakeskuse vanemarst Peeter Kõiva ja Eesti Apteekrite Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp.

Enne suurt kevadet võtab ajakiri 60+ jutuks, millised on need viis ravimtaime, mis võiksid olla koduaia peenral ja mis aitavad end turgutada ning vajadusel ravidagi. Kas neid kõiki saab ühtmoodi kasvatada? Kas ürtide kasvatamine on keeruline ning mida silmas pidada, et koostada endale õige ravimtaimedest teesegu, räägivad ajakirja 60+ aprillinumbris ravimtaimi kasvatanud ja selle kohta raamatuid kirjutanud Tiiu Väinsaar ja ravimtaimede mahekasvataja Aivar Siim.

Ajakirjas on ka uus doktor Haldja lugu. Doktor Haldja Kääri elas Tartus Tähtvere pargi ääres. Ta oli aastatel 1952–1977 Tartu Lastehaigla peaarst. Kui Haldja oli juba pensionil, jätkas ta väikest viisi ikka oma tohtriametit. Seekord tuleb juttu kevadväsimusest. Loo on kirja pannud kirjanik Juhani Püttsepp, kes kasutas üleskirjutusi jutuajamisest doktor Kääriga ja samuti arsti üleskirjutusi ehk arhiivi.

Kui on aeg vereproov anda, siis räägib perearst ka kolesteroolist. Et kas kolesterooliga on kõik korras või siis pole. Mis asi see kolesterool on, mil moel ta meid aitab ja kuidas halba kolesterooli vähendada, kirjutab ajakirja 60+ värskes numbris Benu Viru Platsi Apteegi proviisor Sille Krüger.

Üha enam räägitakse valge rafineeritud suhkru kahjulikkusest ja selle seostest paljude tõsiste haigustega. Üks tervislikum võimalus suu magusaks saada on kasutada mett. 60+ köögikülgedel räägimegi magusast meest, milles on väga palju kasulikku. Saame vastuse küsimusele, millist mett osta. Kokaraamatute autor Sille Varblane jagab ka retsepte, milles üks komponent on mesi.

Ajakirjast ei puudu ka kolumn, hüva nõu lehekülg, kus Tea Raidsalu jagab seekord nutikaid nippe aiasõpradele ja nagu alati, leiab lugeja ajakirjast ka suure ristsõna.

Kellele ei tule 60+ maakonnalehega postkasti või see, kes pole ajakirja endale veel tellida jõudnud, saab selle osta hinnaga 2,50 ka suurematest kauplusekettidest (A&O, Comarket, Konsum, Maksimarket, Maxima, Prisma, Rimi, Selver, Säästumarket, Stockmann), R-kioski müügikohtadest, Statoili tanklatest ja muudest ajakirjanduse müügikohtadest üle Eesti.

Tellimishind on praegu veel aastaks 17 eurot 12 numbri eest. Kuu kaupa tellides on kokkuhoid 7 eurot ja poest ostmisega võrreldes lausa 13 eurot.

Mõnusaid hetki ajakirja 60+ seltsis!