Viimasel ajal on popmuusika vanuseline piir järjest vähem tähtis: kahekümneaastased elavad kaasa 80aastase Leonard Coheni ja 74 eluaasta künnisel oleva Bob Dylani loomingule. Mõlemad mehed andsid hiljuti välja uue heliplaadi, mis tõusid edetabelis kõrgele ja said kriitikutelt omajagu pai.
Eestlased hindavad ja armastavad jätkuvalt Ivo Linna ja Tõnis Mägi loodut. Nemadki pole enam poisikesed. Mitte kaua aega tagasi tundus ligi 30aastane rokitäheks juba lootusetult vana olevat.
Rahakott ja tervis
Ligi poole sajandi pikkuse raadioeetripraktikaga Olavi Pihlamägil on auväärne tele- ja raadiokogemus. Pihlamägi arvab: olgu vanusega kuidas on, tegelikult on igal eal oma laulud ja viisid. Ta püüab olla kursis, mida maailmas tehakse, kuid tunnistab, et see muutub järjest raskemaks, sest igast meediakanalist lausa purskab meloodiaid uudishimuliku vaataja-kuulaja kõrvu.
„Vanus on paratamatu, ega keegi meist nooremaks lähe,” mõtiskleb Olavi Pihlamägi. Ta oli esimene telekommentaator, kes 1993. aastal tegi Ljubljanast Eurovisiooni lauluvõistluselt ülekande, võistlusel osales uue maana ka Eesti. Praegu tutvustab Pihlamägi meedias peamiselt kuuekümnendate aastate biit- ja estraadimuusikat.
Ta on žüriides ja kultuurikogudes tunnustatud ekspert, samuti on ta aastate jooksul korraldanud ja juhtinud sadu kontserte Eestis ja mujal. „Kui oled terve elu laval olnud, siis see ongi sinu elu. Aga mõnikord oleks vaja tõsiselt kaaluda, kas lava on ikka õige koht vananemiseks.” küsib ta. „Näiteks 2012. aasta Eurovisioon Bakuus, kui võistlustules kohtusid 75aastane Briti poplegend Engelbert Humperdinck ja tema eakaaslased, kuus Buranovo küla lihtsat mutikest, kes oma koduküla talumajakestest ja kitsedest eemale kisti. Legend sai häbiväärse eelviimase koha, mutikesed tulid lausa teiseks. Ühele läbikukkumine, teistele üürike tähetund.”
Seni, kuni sind hinnatakse, oleks lollus lavalt ainuüksi kehakaalu ja kortsude tõttu ära minna. Kes meie noortegruppidest suudaks võistelda näiteks Tõnis Mägi ja Ivo Linna 65. sünnipäeva kontsertide rahvarohkusega?
Ühes on Pihlamägi kindel. Muusikaarmastus aastatega ei vähene. Kui, siis muutuvad muusika nautimise vahendid. „Kaugele oma iidoli kontserdile sõitmiseks kulub nii rahakoti sisu kui tervis,” arvab ta. „Hoidkem eriti tervist ja kosutagem seda paraja koguse hea muusikaga. Minu parim muusika on tihti vaikus ehk nagu laulis Tremeloes ka Eestis „Silence Is Golden”, tõlgituna „Vaikus on kuldne”.
