Lugeja arvab

Postkast Foto: Elmo Riig / Sakala

Eks ta ole. Lähed arstilt juuksekasvuks nõu küsima ja näed, et ta on rohkem kiilas kui sina. Medica, cura te ipsum (tõlkes: arst ravigu ennast ise).

Harry Jaaku, Kolga-Jaani, Viljandimaa

Võta hetkeks aeg maha! Eks see ristsõna vastus olegi kui kokkuvõte Koržetsi kolumnile. Lähed loodusesse ja unustad targad juuksed, mis hülgavad rumala pea, ning hambad, õigemini nende puudumise!

Märt Evert, Valga

Et minu töö on tihedalt seotud lastega ja mul on kolm lapselast, siis meeldis mulle enim lauamängude lugu. Sain sealt huvitavaid mõtteid ja ideid lastelastele ise lauamäng meisterdada.

Milvi Hallik, Sõmeru, Lääne-Virumaa

Väga meeldis, et tuletati meelde lauamänge. Lapsepõlvest on meeles „Reis ümber maailma”, „Kits” (hilisem „Tsirkus”). Kümnendaks sünnipäevaks (1938) kinkis onu „Trilma”. See oli 45 nupuga kolmekesi mängitav, arendas mõtlemist ja teed otsima. Kunagi internaadis elavatele õpilastele meeldis väga lauamänge mängida. Toimus võistlusigi. Arvuti tulek lõpetas selle idülli.

Elli Teras, Tõstamaa, Pärnumaa

Kõige rohkem meeldis lauamängude lugu. Lauamänge peab mängima, et lapsed ei oleks arvutis, ja kasutama nutikaid mänge. Meil kodus on veel vanad täringutega lauamängud alles. Mõni aeg tagasi sai mängitud, kohe täitsa mõnus. Mängud „Tsirkus”, „Lend kuule”, „Reis ümber maailma”, „Seenelkäik”, „Koolist kojuminek”, „Kalamees” – isegi mängujuhendid on veel alles. Peab oskama võita ja kaotada, pisarad tulid lapsele silma, kui täringupunktid olid väikesed. Lastega on lõbus! Huvitav oli ka „Kiilanemisega ei pea leppima”, sest teema puudutab väga paljusid. Koržetsi lood ja kirjutised on alati põnevad!

Kaja, Valgamaa

Meisterdasin endale kohe õhuvärskendaja. Ei tea, kas aitab. Elan paneelmaja IV korrusel, õhk on tubades väga kuiv. Muidu hoidsin radiaatoritel märga käterätti. Pensionile jäin 75aastaselt. Mulle meeldis tööl käia, hea töökoht oli. Praegu tegelen tervisevõimlemisega, käin väärikate ülikoolis, suvel on suvilas näpud mullas.

Aino Põldots, Pärnu

Lapsed tõesti armastavad toas istuda ning telefone ja arvuteid näppida. Pole seni oma elu jooksul kordagi poest seeni ostnud, ikka ise ja metsast.

Eve, Lääne-Virumaa

Väga head nõuanded on teil hüva nõu rubriigis. Ise ei tule alati selle pealegi.

Elve Reedla, Türi, Järvamaa

Oli lihtsalt juhus, et apteegis anti mulle see ajaleht. Mulle meeldis Vladislav Koržetsi kirjutis ja lood kiilaspäisuse kohta. Need puudutavad just mehi ja meile sai selgeks, et kui vanemal mehel on juba aastaid pealagi paljas, siis ikka ei aita enam miski, kuigi pidevalt pakutakse FBs või muudes internetikeskkondades imerohtusid. Minu mees proovis ka ühte, kuid ilmselt: mis läind, see läind, ja pole mõtet raha raisata.

Helgi, Tallinn

Kõige südamelähedasem artikkel oli minu jaoks „Lauamängud liidavad vanavanemaid ja lapselapsi”. Töötan lasteaias ja tunnen järjest enam, kuidas televisioon ja tehnoloogia laste elu ja arenemist mõjutab. Lapsed on väga taibukad, haaravad lennult näiteks arvutiasjanduse ja robootikaga seotud mõisteid, tekivad uued seosed ja oskused. Samas väheneb laste huvi rahulikku suhtlemist võimaldavate lauamängude vastu. Mul on hea meel, kui lapselapsed tulevad külla ja soovivad vanaemaga lauamänge mängida. Meie lemmikud on omatehtud lauamängud. Olen neid nii rühmalastele kui ka oma väikestele sugulastele valmistanud, neid ka koolitustel tutvustanud.

Merike Lillo, Tartu

Minu veebruarikuu suurim lugemiselamus oli Vladislav Koržetsi kolumn „Loodus kui usk ja sõltuvus”. Olen ikka tema esinemist „Osooni” saates imetlenud, olgu see siis pikem jutt või saatelõigu sissejuhatus. Tema krutskilik sõnaseade, millest ta ise suurt mõnu tunneb, on nauditav. Koržets naljamehena räägib aga tõsistest asjadest, tema jutus on ikka suur elutarkus. See kolumn ei erine „Osoonis” räägitust. Siin on veel tihedamalt (milline sõnastus!) kokku võetud suur eksistentsiaalne tõdemus. Tõepoolest: võta hetkeks aeg maha ja püüa kordki nii mõtelda.

Kalju Lillepuu, Viljandi

Aitäh huvitavate teemade eest! Olen ise olnud kimpus hambaproteesidega, sest ei talunud neid suus. Nüüd on hambad kinnitatud kroonidega hammaste külge. Küll oleks hea, kui arvestataks kompenseerimisel ka selle teguviisiga, kuna see on oluliselt kallim. Šampinjonide täidiseks olen kasutanud ka singi-sibula või hakkliha-sibula praetud segu, katnud juustuga ja siis ahjus küpsetanud. Olge ikka tublid uute teemade avastamisel ja meile teatamisel!

Kristi

„Hammaste ravi üle otsustab patsient” oli väga õpetlik lugu. Tõesti, kui hambad on terved, siis on kogu organism tervem ning hädasid vähem. Kahjuks on hambaravi kallis ning aastane hüvitis (19,18 €) naeruväärselt väike. Selle eest saab mõneks minutiks istuda mugavasse ravitooli, näidata arstile oma suud ning koostada raviplaani, ei enamat. Loodetavasti uus valitsus leiab siin lahenduse ning lepib haigekassaga kokku suurema hüvitise, et vähemalt ühe hamba saaks aastas hüvitise abil ravida.

Gennadi Vihman, Haapsalu