Juhtkiri: Ka seeniorid rokivad

Eve Rohtla. Foto: Elmo Riig / Sakala

Enamasti on noorel inimesel käredam ja jõulisem muusikamaitse, vanemaks saades aga muudavad paljud meelt ja hakkavad nautima rahulikumat stiili. Aasta oli siis 1984 ja Gunnar Graps oma populaarsuse tipul. Külastasime oma kursusega Ukraina Lvovi Ülikooli ajakirjandusosakonda ja sealseid meediakanaleid. Just eelmisel päeval oli Gunnar Grapsi Grupp oma Lvovi kontserdile miljoneid kuulajaid meelitanud. Tänases ajakirjas räägib oma loo pesuehtne vintske rokimees Dick Kostin, kes Grapsi pundis trumme mängis. Kui on inimesi, kelle muusikamaitse elu jooksul muutub, siis 54aastane Dick, omadele Dimka Kostin, on ühele muustikastiilile kindlaks jäänud.

Mille järgi kujuneb ja millest oleneb inimese muusikamaitse, on igavikuline küsimus, millele on paljud vastust otsinud, aga ainuõiget pole leidnud. Miks mõnele meeldib disko, teisele rokkmuusika, kolmandale aga koorilaul? See, millist muusikat me naudime, ütleb psühholoogide meelest inimese kohta nii mõndagi.

Kolumnist Steve Harding on öelnud: „Ära muretse selle pärast, mida inimesed sinust arvavad, vaid muusika pärast, mida sa kuulad.” Šoti rakenduspsühholoogid esitasid küsimusi 36 000 inimesele üle maailma, et saada jälile, kas muusikamaitse ja isikuomadused on omavahel seotud. Tuli välja, et on, ja tugevasti. Näiteks selgus uuringust, et rokkmuusikat ja heavy metal’it kuulavad inimesed olevat loomingulised, laisad, kinnised, aga õrnad ja spontaansed, džässmuusika kuulajad seevastu on kõrge eneseväärikusega, loomingulised ja avatud inimesed. Klassikalise muusika austajaid iseloomustab uuringu kohaselt loomingulisus, introvertsus ja spontaansus. Ooperit nautivatele inimestele lisandub ka õrnus.

Muusikamaitse üle vaieldakse ja kakeldakse. Eriti inimese väljakujunemise aastatel. Võib juhtuda, et kaaslast hakatakse tema muusikamaitse tõttu tõrjumagi. Järelikult on muusika üks sotsiaalsuse tunnuseid, see kas tekitab konflikte või viib ­inimesi kokku.

Küsisin mitmelt noorelt ja vanemalt inimeselt, millist muusikat ta kuulab. Üks noor pensionär tunnistas, et tema maitse küündib Michael Jacksonist Enyani, Mozartist 80ndate Queenini, Tõnis Mäest Kõrsikuteni, aga disko, räpp, punk ja muud ekstreemsused jäägu teistele. Ta kuulab head muusikat, aga on paraku 1970–80ndates, oma noorusajas, kinni.

Ühel hetkel ihaldab hing jõulisemat muusikat, et oma energia välja elada. Kurva meeleoluga kuulaks hea meelega midagi melanhoolset. Või siis vastupidi. Ilmselt oleneb see inimtüübist: kes ootab lohutust teistelt, kes tahab omaette asjad läbi mõelda.

Muusikateadlase Maret Tomsoni hinnangul oleneb inimese muusikamaitse haridusest, kogemustest, temperamendist, lähedaste mõjutustest. „See, millist muusikat naudime, sõltub kõigist neist, millele lisandub mingi isiklik läbielamus, isiklikud tunded, mida teatud muusikaga seostatakse,” tunnistab ta tänases ajakirjaloos. Meil kõigil on ju oma meloodia, mis meile midagi erilist tähendab, midagi meenutab, rõõmustab või haiget teeb.

Ilmselt on helikunstiga nagu söömisega: kord soolast, siis jälle magusat ... Muusikaekspert Olavi Pihlamägi soovitab seenioridel hoida tervist ja kosutada seda paraja koguse hea helikunstiga. Vahel on parim muusika hoopis vaikus.

Head muusikat!