/nginx/o/2015/04/02/3926755t1h22fc.jpg)
Märtsikuu võib lõpetada muusika-aasta mõtisklusega – muusika on meie mälestuste hoidja.
Muusika on meie mälestuste hoidja
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks, kes on paljude mällu jäädvustunud, on Georg Ots. Tema sünniaastapäeva mälestuskontserti sai kuulatud Jassi Zahhorovi ja Voldemar Kuslapi esituses Vene kultuurikeskuses. Kuulajaskond oli tõepoolest enamuses 60+. Lauljaid saatis 5liikmeline ansambel Urmas Lattikase juhtimisel. Petrogradis sündinuna oli Vene Kultuurikeskuses kui hiilgavas ja esinduslikus kontserdisaalis tore meenutada Georg Otsa. Esitati tema loomingu paremikku: „Maailm samme täis“; „On hetki“; „ Nii algas see kõik“; „Saaremaa valss“ ja teisigi.
Voldemar Kuslap oli 10 aastat Georg Otsa lavapartner. Kes veel paremini kui Kuslap oskab möödunut meenutada. Aastal 1976 võitis Georg Otsa nimelise auhinna Voldemar Kuslap ja aastatel 1994 ja 2004 sai selle au osaliseks Jassi Zahhorov.
Georg Ots oli kuulus üle Nõukogude Liidu, aga ka soomlaste seas. Kontserdi vaheajal nägin juhuslikult klassivend R. Rähni. Märjamaa keskkoolist saadud haridus lubab oma vaimu virgena hoida. Sealsamas meenus keskkooli lõpuaasta, mil käisime Estonias operetti „Kõrbelaul“ vaatamas. „Punavarju“ laul, õigemini elamus sellest saadab mind juba 50 aastat. Varasemast meenub film „Mister X“. Nüüd oli ka televisioonist näha, kui populaarne on Kalmani opereti „Tsirkusprintsess“ ainetel tehtud film venelaste seas. Hea on tõdeda, et kunst seob rahvaid, muusikat ei ole kunagi ülearu.
Jääb lõpetada Arne Miku öelduga Võsu mändide all toimunud kontserdil: „Peamine pole ausammaste püstitamine, vaid Georg Otsa loomingu esitamine, sest tema esituses laulud oli mõistetavad paljudele rahvustele.“
Meenutus on pühendatud Tiiule kui ühele kirglikule ajakirja 60+ lugejale.