Töötervishoiu arst on avastanud arvukalt südame- ja veresoonkonnahaiguste riskifaktoreid: kõrge vererõhk, kõrge kolesteroolitase veres, ülekaalulisus, vähene füüsiline aktiivsus ja psühholoogilised tegurid, aga rutiinse kontrolli käigus on avastatud ka väga tõsiseid terviseprobleeme nagu näiteks lahtist tuberkuloosi, diabeeti, infarkti ja kasvajaid.
Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põllu sõnul on kõige levinumad tööga seotud probleemid aga luu ja- lihaskonna kaebused ning probleemid on järjest noorematel inimestel. „Kui selle probleemiga kohe ei tegelda, siis on meil 20 aasta päras terve põlvkond kroonilisi haigeid,“ lisas Põld.
Arusaam töötervishoiu olulisusest on aastate taguse olukorraga võrreldes väga suure sammu edasi teinud, seda nii inimeste teadlikkuse osas kui ka kvaliteedi osas. Qvalitas Arstikeskuses käis eelmisel aastal töötervishoiu kontrollis 43 000 inimest, see on praktiliselt 10 protsenti tööjõulisest elanikkonnast. Arstikeskus teeb umbes kolmandiku töötervishoiu kontrollidest Eestis.
Dr Toomas Põllu sõnul on olukord Eesti töötervishoius võrreldes kümne aasta taguse ajaga nagu öö ja päev. Teadlikkus on kasvanud ja tööandjad on aru saanud, et meie elanikkond vananeb ning töötajate hoidmiseks tuleb nende tervisesse rohkem panustada.
„Eestis on väga palju ettevõtteid, kes töötervishoidu tõsiselt panustavad ja ma julgen öelda, et meie kliendid teevad oma töötajate heaks kindlasti rohkem ,kui seda seadus nõuab ning töötervishoidu ei investeerita pelgalt paberi pärast.“
Rutiinse töötervishoiu kontrolli käigus on arstid avastanud tõsiseid tervisehädasid kuni eluohtlike seisunditeni välja. Iga kümne terviskontrolli kohta leitakse kahel inimesel terviseprobleemid, mis vajavad lisauuringuid. „Praegusel hetkel on töötervise kontroll ainus regulaarselt tehtav tervisekontroll, mis aitab ennetada tõsisemaid terviseprobleeme või siis tekkinud haigustele kiiremini jälile saada,“ ütles Põld.
Tema meelest tuleks teha tööd veel parema koostöö nimel. Kõik töötervishoiu arstid peaksid oma informatsiooni samuti digilukku panema, et perearst dünaamikat jälgida saaks. Seda täna paljud teenuseosutajad ei tee ja siin peaks riik järelevalve abil kindlasti muutuste kiirendamisele kaasa aitama. Samuti tuleks rõhku pöörata sellele, et töötervishoiu arsti ja töökeskkonnale tehtud riskianalüüsi välja toodud probleemidega tõepoolest ka tegeldaks.