Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel on tuberkuloos nakkushaiguste hulgas maailmas esikohal, haigusesse sureb aastas 1,7 miljonit inimest. Suurimasse riskirühma kuuluvad 45–64aastased mehed.
Tuberkuloosi nakatumise suurimasse riskirühma kuuluvad 45–64aastased mehed
Tuberkuloosi avastada on tegelikult üsna keeruline, põhjus on selles, et sageli kulgeb haigus esialgu üldse ilma sümptomiteta. Qvalitas Arstikeskuse peaarsti Toomas Põllu sõnul ei saa tihti arst isegi kopsu kuulates aru, et tegemist on tuberkuloosiga, seetõttu tuleb kahtluse korral alati teha kopsupilt. „Tuberkuloosihaiged kaebavad sageli öise higistamise või õhtuste väikeste palavikkude üle. Samuti võib tuberkuloosiga kaasneda söögiisu kadumine, iiveldus, kaalulangus, nõrkus ja üldine halb enesetunne. Nendele sümptomitele tuleks tõsist tähelepanu pöörata,“ sõnas Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld.
Tuberkuloos on nakkushaigus, mida tuntakse ka tiisikuse nime all ja sellesse haigusesse on inimesed haigestunud juba sajandeid. Haigust põhjustab tuberkuloosibakter nimega Mycobacterium tuberculosis. Tuberkuloos võib kahjustada inimese kõiki elundeid, kuid kõige sagedamini saavad kahjustada kopsud.
Kopsutuberkuloosi põdemisel kahjustub bakterite paljunemise ja elutegevuse tagajärjel kopsukude ning seetõttu tekivad haigussümptomid. Teistest elunditest kahjustuvad tuberkuloosi korral sagedamini luud, liigesed ja neerud. Sellist tuberkuloosi nimetatakse kopsuväliseks tuberkuloosiks.
Tuberkuloosi haigestunute arv on vähenenud alates 2000. aastast. 2012. aastal vähenes uute aktiivse tuberkuloosi juhtude arv 11 protsenti. Registreeriti 234 uut aktiivse tuberkuloosi juhtu, millest 166 meestel ja 68 naistel.
Suurimasse riskirühma kuuluvad 45–64-aastased mehed. Hoolimata haigestumuse vähenemisest oli 2012. aastal uute nakkusjuhtude arv 100 000 elaniku kohta ELi keskmisest märksa suurem – Eestis 17,7, Euroopa-Liidus 11,5 juhtu. 2013. aastal oli Eestis esmahaigestumus tuberkuloosi vähenenud 17,1ni 100 000 inimese kohta.